ASi Salvest müügidirektor Lembit Kriskamägi ütles, et raskeks läheb ettevõttel siis, kui Leedu nõuab toote etikettide leedukeelse teabega varustamist, mitte aga lihtsalt lisakleebiste kasutamist.
Tunduvalt kallimaks läheb Kriskamägi sõnul kogu mitmevärvilise etiketi muutmine. Samas tunnistab Kriskamägi, et Salvestil on juba plaanis mõned oma tooted varustada etikettidega, millel on korraga peal nii läti- kui leedukeelne info.
Hiljem tootele pealekleebitavate sedelitega, kus on kirjas toote koostis, kalorsus ja säilivusaeg, erilisi probleeme ei tohiks tulla, arvas Kriskamägi. Sellised sedelid on Salvestil praegu viies keeles kasutusel, märkis ta.
ASi Klementi juhatuse esimees Madis Võõras väitis, et uued etiketid põhjustavad neile täiendavaid probleeme. «See muudab äriajamise jäigaks ja tõsise vabakaubandusega see ka kokku ei käi,» märkis ta.»
Klementi toodangule tehakse praegu etikette eesti ja inglise keeles. Kasvava Leedu ekspordi jaoks tuleb uut korda järgides teha muudatused arvutiprogrammides.
ASi Ühinenud Meiereid juhatuse esimees Aivar Pärgmäe väitis uue korra Leedus olevat täiesti normaalse. Kallis on etikettide kujunduse tegemine, lausus ta. Selle muutmine võtab aga Pärgmäe sõnul aega mitte rohkem kui neli nädalat ning suurte koguste juures ei lähe see ühe tooteühiku kohta kalliks maksma.
Tagasi Äripäeva esilehele