Ajalugu kordub,aga see võtab aega

Kui te võidate pidevalt ühe piletiga loteriid mängides miljoni, võite rahu-likult ühe piletiga edasi mängida, sest võib-olla ajalugu kordub. Pileteid ei maksaks rohkem osta, sest niiviisi võite oma miljoni enne ära raisata, kui ajalugu võtab nõuks korduda. Kord edu toonud strateegiat ei tasuks üldjuhul muuta. Muuta tuleks strateegiat, mis edu ei toonud.

Praegu leidub õhus märke, et börsitõus võib uuesti peale hakata. Pankadel on õnnestunud väljastpoolt Eestit raha hankida ja sellega oma head reputatsiooni kinnitada, kasumid on hakanud uuesti jooksma, üleöölaenude intressid on hakanud langema, samuti liisinguintressid. Selle aasta veebruaris osteti Eestis rohkem uusi sõiduautosid kui jaanuaris. Eesti sisemajanduse kogutoodangu juurdekasvu numbreid on rahandusministeerium hinnanud juba 9,5 protsendile -- siin on tõus 0,5% nädalas, sest nädal tagasi oli Eesti Pank hinnanud SKT kasvu 9 protsendile. Muus maailmas tõuseb USA aktsiabörs nii mis müriseb. Kui nüüd veel Kagu-Aasia ka oma finantskriisist üle saaks, oleks taevas Eesti kohal pilvitu!

Kes esimese tingliku börsitsükli (kuni veebruar 1998) kasudega lõpetas, võib ennast ja oma strateegiat edukaks pidada, ja loota ajaloo kordumisele! Kes laenuraha börsile pani, peaks kindlasti oma tõekspidamistes korrektuuri tegema, muidu kordub ajalugu ka tema jaoks. Ajaloo kordumise põhimõtte on võtnud oma teoreetilisse arsenali tehniline analüüs -- üks börsihindu prognoosida püüdvatest käsitlustest. Et Tallinna börs jõuab millalgi 1997. aasta 29. augusti tasemele, selles pole mitte mingit kahtlust. Küsimus on ainult ajas.

Ajaloo kordumine ei ole põhimõiste mitte ajaloo(filosoofia)s, vaid hoopiski füüsikas. Vaadeldakse soojusliikumises olevate osakeste, nt molekulide põrkumist üksteisega ja anuma seinaga.

Fikseerime mõttes molekulide asendi mingil ajahetkel. Teooria, mis on matemaatilise rangusega tõestatud, väidab, et molekulide esialgne asend kordub tulevikus kuitahes suure täpsusega, kui piisavalt kaua oodata. Järeldus sellest teooriast on näiteks see, et kui lasta molekulid, olgu neid või triljon tükki, lahti anuma ühest nurgast, saabub kunagi hetk, mil kõik on viimseni tagasi samas nurgas. Seda on raske uskuda, aga kui piisavalt kaua oodata, siis ehk tõepoolest...

Kui lasta ajal lõpmatusse rännata, võib igasugu imelikke asju juhtuda, mida reaalselt ei juhtu. Matemaatika ütleb ka seda, et piirväärtuse tüüpi lõpmatuid suurusi tuleb lõplikest suurustest erinevalt käsitleda. Ent ajaloo kordumise printsiibi alus on paigas.

Praktilises finantsmaailmas on omad lõpmatuseihaluse sümbolid, mis väljenduvad millegi võimendamises: repod, optsioonid, marginaalid, positsioonide suurendamine jne. Eesmärk on väikeselt positiivselt muutuselt palju teenida. Võimenduste puhul peab ajaloo positiivne kordumine mahtuma meie reaalsesse aega: nädal, kuu, aasta. Muidu kulub kogu raha viiviste maksmiseks. Ja mida suurem on võimendus, seda vähem on aega oodata. Aga väikestviisi, ühe piletiga, võiks börsil taas mängima hakata.

Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist. Ta on töötanud Forekspangas ja Ühispangas