Selged/ebaselged tulemused

Investorite huvides on saada võimalikult palju ja võimalikult kvaliteetset informatsiooni. Informatsiooni kvaliteet jätab küllaltki tihti soovida, kuid ometi on enamikul juhtudel veidi ebakvaliteetne informatsioon parem kui täielik infopuudus.

Kahjuks pole kõik börsil kaubeldavate aktsiate emitendid selles osas investoritega ühte meelt. Viimasel ajal on informatsiooni valikulise avaldamise teele läinud ka pangad, keda seni võis pidada korrektse info edastamise etalonideks. Siinjuures pakuks välja ühe võimaluse avaldatavatest nappidest andmetest rohkema info välja kaevamiseks.

Soovides veidi rohkem teada saada pankade tulubaasi kohta, põrkate te kuutulemuste kommentaari lugedes eri tululiikide osakaaludele kogutulust. Absoluutnumbreid kahjuks välja lugeda pole võimlaik.

Probleemi lahendamisel lähtusin eeldusest, et puhas intressitulu peaks olema suhteliselt stabiilne tululiik ja üsna otses sõltuvuses bilansireaga «nõuded klientidele».

Veidi põhjalikumate kvartaalsete aruannete ja Eesti Panga iga kuu avaldatavate kommertspankade lühibilansside põhjal koostasin aastase aegrea (tõsisemate järelduste tegemiseks kahjuks küllaltki lühike).

Kasutades eeldust, et intressitulud on panga tulubaasis küllaltki stabiilse iseloomuga, saab tuletada panga ligikaudse kogutulude mahu. Teades intressitulude ja bilansirea «nõuded klientidele» sõltuvuse kordajat ja sama bilansirea väärtust, saab tuletada intressitulude absoluutväärtuse. Teades aga intressitulude absoluutväärtust ja selle suhtelist suurust kogutuludega võrreldes, on üsna lihtne välja arvutada panga kogutulude maht kroonides.