Sloveenia

Sloveenia kuulutas end iseseisvaks 25. juunil 1991. Järg- nev periood kuni 1993. aastani on majanduses iseloomustatav kui ümberorienteerumise aeg -- eraldumine ühtsest Jugoslaavia majandusest ja üleminek iseseisvalt funktsioneerivale majandussüsteemile, kusjuures majanduslik ümberorienteerumine oli raskendatud ärevate sündmuste tõttu endise Jugoslaavia territooriumil.

Tänaseks on Sloveenia üks kõrgema majandusliku arenguga Kesk- ja Ida-Euroopa reformiriike, mille SKP inimese kohta oli 1997. aastal 9037 USA dollarit (esialgsetel andmetel) ja majanduskasv 3,3%. Majanduskasvu aluseks on nii siseriikliku tarbimise pidev kasv kui ka aktiivne investeerimine. Inflatsioon on suudetud viia 1991. aasta hüperinflatsioonilt kuni kümnele protsendile aastas (1997). Töötus on probleemiks ja moodustab 14,4% tööjõulisest elanikkonnast, rahvusvahelise tööorganisatsiooni ( ILO) andmetel 7,1%. Nii väliskaubandus- kui ka maksebilanss on reformiriikidele iseloomulikult defitsiidis, kusjuures väliskaubanduse defitsiit 1997. aastal oli esialgsetel andmetel 940 miljonit USA dollarit, mis on 17,9 miljardi USA dollari suurusest SKPst 5,2%.

Sloveenia tolar on stabiilne ja keskpanga valuutareservid ületavad riigi välisvõlad. Riigieelarve on tasakaalus.

Majandusprobleemidena näevad eksperdid vajadust saneerida pangandus ja lõpetada privatiseerimine. Suhteliselt suured on paljude ettevõtete võlgnevused kõrgete krediidiintresside tõttu. Võrreldes teiste reformiriikidega on tööjõud suhteliselt kallis.

Ettevõtte asutamise juriidiliseks aluseks on endise Jugoslaavia seadus, mis lubab mõnede eranditega kuni sajaprotsendiliselt välisosanikele kuuluva ettevõtte moodustamist. Eranditeks on kaitsetööstus, raudteetransport, lennundus, press ja meedia. Välisosalusega ettevõtteid oli 1996. aasta lõpuks moodustatud ca 1800, kusjuures suurim välisinvestor on Austria.

Sloveenia seaduste alusel tohib ettevõte teostada vaid sellist äritegevust, mis on ettevõttel registrisse kantud. Ettevõtte moodustamise aluseks peab olema kirjalik, notariaalselt kinnitatud asutamis- või osalusleping. Vaid pärast ettevõtteregistrisse sissekandmist omab ettevõte õigust legaalseks tegevuseks. Käesoleval ajal võib ettevõtteregistrisse sissekandmine kesta kuid. Kui ettevõtte erastamisprotsess on pooleli, siis ettevõtet ei registreerita ettevõtteregistrisse, sest erastamisagentuur ei anna lähtudes erastamisseadusest selleks luba. Erastamisseaduse alusel tuleb ettevõte eelnevalt erastada ja seejärel on võimalik ettevõte registrisse kanda. Kui ostetava Sloveenia ettevõtte kapital või ettevõtte välisosalus ületab 10 miljonit eküüd, siis on vaja selleks eraldi valitsuse luba.

- aktsiaselts

- osaühing

- täisühing

- usaldusühing

- eraettevõtja

Kõige enam levinud ettevõtlusvorm on osaühing, mille algkapital peab olema vähemalt 1,5 miljonit Sloveenia tolarit (1 USD =158 tolarit). Algkapitalist tuleb vähemalt 1/3 tasuda sularahas enne ettevõtteregistrisse sissekandmist.

Seaduse järgi peab tegevdirektor või prokurist olema Sloveenia kodanik. Juhul kui juhtkond koosneb mitmest isikust, siis enamus juhtkonnast peab olema Sloveenia kodakondsusega.

Esinduse mõiste on Sloveenias asendatud filiaali mõistega. Ettevõtte filiaal registreeritakse kohalikus registrikohtus ja ta esineb välisettevõtte nimel ning selle finantseerimisel. Filiaali juht ei pea olema Sloveenia kodanik, kuid ta peab omama Sloveenias alalist elukohta. Välisinvestoritele pole eeliseid või maksusoodustusi.

Pikaajaline tootmisalane koostöö tuleb väliskaubanduse alusel registreerida majandusministeeriumis. Intellektuaalse omandi kaitseks tuleb seaduse kohaselt litsents taotleda.

Üldjuhul on maks 25%, kuid ettevõtte tulumaksu seaduse alusel on ettevõtetel mõningad soodustused seoses investeeringute ja kahjude ülekandmisega.

Eraisikud maksavad progresseeruvat tulumaksu, mille suurus on 17--50%.

Käibemaks oli planeeritud 1997. a lõpuks viia vastavusse Euroopa Liidus kehtivale lisaväärtusregulatsioonile. Seda teha ei jõutud, kuid tööd eesmärgi nimel jätkuvad. Hetkel on käibemaks vahemikus 5--20%, reeglina siiski 20%. Käibemaksu vähendatakse teatud üksikutele toodetele ja teenustele, näiteks kultuuriliste ja teaduslike publikatsioonide käibemaks on 5%.

Tööandjad maksavad sotsiaalkindlustuse maksu 19,9% brutopalgast, töövõtja sotsiaalkindlustuse maksu suurus on 21,1%. Üksikettevõtja tasub ise nii tööandja kui ka töövõtja osa.

Vastavalt Sloveenia sõltumatuse deklaratsiooni artiklile 4 leiavad kasutust kõik Jugoslaavia SRV õigusaktid, mis kehtisid Sloveenia territooriumil 25. juunil 1991 ja ei ole vastuolus Sloveenia õiguskorraga või ei ole asendatud Sloveenia enda õigusaktidega. Käesolevaks ajaks on paljud endise Jugoslaavia seadused asendatud Sloveenia seadustega, mis on omakorda viidud vastavusse Euroopa Liidu õigussätetega.

Tolli- ja tollitariifiseadus kehtib alates 1. jaanuarist 1996 ja põhineb Euroopa Liidu põhimõtetel. Üldjoontes (v.a põllumajandustooted) on Sloveenia kaubandus liberaalne, kusjuures toll kontrollib kaupade vastavust kvaliteedieeskirjadele, tähistus- ja atesteerimisnõudmistele.

Vastavalt tollitariifi seadusele on tariif toorainetele 0--5%, poolfabrikaatidele 5--10%, valmistoodangule, masinatele ja seadmetele 8--15% ning tarbekaupadele 15--27%. Seoses vabakaubanduslepingutega Euroopa Liidu, CEFTA ja EFTAga nõutakse kaupade päritolu tõendeid (EUR1). Mõnedele kaupadele, nagu alkohol ja tubakatooted, on kehtestatud täiendav maks.

Eesti ja Sloveenia vahel on sõlmitud vabakaubandusleping, mis ei ole momendil juriidiliselt jõus, sest Sloveenia pole teostanud nõutavaid siseriiklikke protseduure.