Lietuvos Telekomas on Leedu kõige väärtuslikum riiklik firma, mille eelmise aasta kasum oli 570 miljonit Eesti krooni. Erastamiskonkursi võitja selgub mai lõpuks, kuid ettevõtte erastamine saab teoks alles pärast sellekohase seaduse vastuvõtmisest, ütles Leedu Euroopa asjade ministeeriumi erastamisosakonna direktor Vytenis Junevicius.
Oma pakkumuse on teinud Taani Tele Danmark ning ühispakkumuse Rootsi Telia ja Soome Telecom (Tele), kes tegutsevad koos edukalt Eestis, Lätis ja Peterburis. Konkursist loobusid Kreeka OTE ja Prantsuse France Telecom.
Rootsi ja Soome konsortsium on esitanud erastamiskomisjonile 150 küsimust. Nende hulgas on peale tehniliste ja juriidiliste ka poliitilist laadi küsimused, mis on peamiselt seotud kohalike kõnede maksumuse hüvitamisega pensionäridele, ütles Junevicius. Investoreid huvitab, kui kaua hüvitusi maksta tuleb ja kes seda teeb.
Leedu kehtestas veebruaris kohalikele telefonikõnedele minutimaksu, et suurendada Telekomase kasumit ja muuta ta investeerijatele ahvatlevamaks. Otsus vallandas ulatuslikud protestiaktsioonid, kusjuures protestijad nõudsid muu hulgas eurominister Laima Andrikiene ja sideminister Rimantas Pleikyse tagasiastumist.
Ootamatu pöörde on protestid võtnud pärast laupäeval surmaga lõppenud meeleavaldust Kaunases. Valijatega kohtuma sõitnud eurominister Laima Andrikienele oli ühe Kaunase koolimaja juurde vastu tulnud mitusada meeleavaldajat, kes pildusid tema autot munade ja lumepallidega. Riigitelevisiooni teatel lahkus minister sündmuskohalt, kuid tema auto kaotas pealtnägijate sõnul juhitavuse ning sõitis inimestele otsa. Pealtnägijate väitel jäi ministri autole ette kolm inimest, kellest üks kukkus ja hiljem suri.
Leedu siseministeeriumi teatel tuvastas uurimine, et surma põhjuseks ei olnud autoõnnetus. Huligaanitsenud meeleavaldajate vastu on algatatud kriminaalasi.
Telekomasega on kaudselt seotud ka eestlaste ja leedulaste vahel hiljuti puhkenud tüli, mille põhjuseks sai Euroopa komisjonile esitatud Eesti raport, kus väideti et Leedu valitsus on tõkestanud Eesti firma Levicomi soovi osta 6 miljoni USA dollari eest osalus firmas Lintel. Leedu valitsus põhjendas otsust Lietuvos Telekomase eelisostuõigusega, mille taga Eesti diplomaadid nägid soovi mitte lasta tekkida konkurenti Lietuvos Telekomasele.
Leedu võimud nõudsid Eestilt aru diplomaatide «ebasõbraliku tegevuse» kohta Brüsselis. Arvestades Venemaa agressiivset käitumist Läti suhtes, otsustasid Eesti ja Leedu välisministeerium tüli maha matta, et hoida Balti ühtsust. KL-BNS-ÄP
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele