- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Savisaare ABC
Mida lähemale jõuavad valimised, seda tihedamini kuulevad vali-jad poliitiliste jõudude lubadusi ja ettepanekuid, mis pärast valimisi ununevad. Teistest aktiivsemalt on oma valimiskampaania käivitanud Edgar Savisaare juhitud Keskerakond, mis teisipäeva õhtul teatas, et teeb ettepaneku valida president rahvahääletusel.
Toimetuse arvates on tegemist populistliku ettepanekuga, mida ei saa praegu tõsiselt võtta ja mille elluviimisest ei saaks Eesti riik ka mingit arvestatavat kasu.
Eestis võeti 1992. aastal rahvahääletusel vastu põhiseaduse, mille järgi on Eestis parlamentaarne riigikord. Riigi tegevjuht on peaminister ja riigi elu suunab rahva poolt valitud riigikogu, kes paneb paika ka presidendi. Presidendi volitused on piiratud ja tal on rohkem esindusfunktsioon.
Tegelikult ei aita Savisaare ettepanek hakata presidenti otse valima rahvast lähendada, vaid võib tekitada Eesti poliitilises elus veelgi suuremaid pingeid ja segadusi. Põhjus on selles, et president saab endale rahvalt volitused, kuid tal ei ole hoobasid, et saadud võimu teostada.
Sellise olukorra tekitamisega loome potentsiaalse konflikti allika, kus ühel pool on rahva poolt valitud, kuid ilma tegeliku võimuta president ning teisel pool on samuti rahva poolt valitud, kuid reaalset võimu omav riigikogu koos valitsusega.
Sellepärast ei saagi Savisaare ettepanekut tõsiselt võtta ja pole mõtet selle üle ka eriti pikalt arutleda. Diskuteerida võiks selle üle, kas Eestis peaks olema presidentaalne või parlamentaarne riigikord ja kas presidendi volitusi ning võimu tuleks suurendada või mitte.
Ei ole vaja otsida mingit vahepealset varianti, mis muudab Eesti poliitilise elu veelgi segasemaks ja millel on ainult üks eesmärk -- aidata Edgar Savisaar võimule. See on ka ainus eesmärk, mida Savisaar soovib tõsimeeli realiseerida.
Edgar Savisaare võimuambitsioonide rahuldamise ABC on järgmine: panna populistlike ettepanekute abil avalikkus endast rääkima, suurendada nii oma populaarsust ja tulla lõpuks võimule. Selles osas on ta olnud ka suhteliselt edukas. Kuid Savisaarel on ka üks suur puudus -- ta ei oska võimul püsida, sest hakkab kohe tegema vigu: inspekteerib võiladusid, niidab moonipõlde ja lindistab salaja.
Oma uut valimiskampaaniat alustas ta rahva seas levinud ideega kehtestada astmeline tulumaks ehk võtta rikastelt osa rikkusest ära ja jagada see ümber. Nüüd tuli Savisaar välja järgmise populistliku ideega -- igaüks saab ise otsustada, keda ta tahab presidendina näha.
Vajadus presidendi valimise korda muuta praegu puudub. Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et avalikkus on riigikogu ja viimati ka valimiskogu poolt paika pandud president Lennart Meriga rahul ja usaldab teda.
Kuna praegune põhiseadus tagab, et rahva valitud riigikogu määrab ametisse suuremale osale rahvale meelepärase presidendi, siis ei ole vaja hakata ka põhiseadust selles osas muutma.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele