Eesti ebaühtlast arengut näitab suur kõikumine valdade tulubaasis. Rikkamad vallad asuvad Tallinna ümbruses. Valdade jõukuse mõõdupuuks võib pidada arvestuslikku tulu, millest sõltub riigi toetus. Eesti 254 vallast ainult 14 on sellised, mida riik ei toeta.
Toimetuse arvates on valdade tulubaasi suures erinevuses süüdi osalt keskvalitsus, kelle regionaalpoliitika on olnud kaootiline. Kuid ka vallad ise pole teinud piisavalt tööd, et valla tulu suurendada.
Praegu on igal inimesel võimalik valida, millisesse valda 56% oma tulumaksust kanda. Selline olukord annab vallajuhtidele võimaluse siduda enda vallaga jõukamaid inimesi ja meelitada neid kandma osa oma tulumaksust valla kassasse. Taolist võimalust ei ole kohapeal veel teadvustatud.
Vald peaks tegema ennast inimestele atraktiivseks. Miks mitte teha kampaaniaid ja otsepostitusi, mille abil tutvustatakse oma valda. Eestis on väga palju looduslikult kauneid piirkondi. Eestis on ka suhteliselt palju jõukaid inimesi, kes unistavad sellistesse piirkondadesse suvila või kodu rajamisest. Tundub, et need kaks osapoolt ei saa lihtsalt teineteisega kokku.
Seda, et paljudel prominentsetel inimestel on huvi Tallinnast välja minna, näitab kasvõi tänase Äripäeva vaatluslugu siseministri, endise Hoiupanga juhi Olari Taali, ekspeaministri Tiit Vähi ja Tallinna linnavolikogu esimehe Edgar Savisaare maaostudest. Või siis tuntud ärimeeste Hannes Tamjärve, Meelis Milderi ja Juhan Kolgi soov ehitada Pühajärve äärde suvekodud.
Sellist trendi võib nimetada omamoodi regionaalpoliitikaks, mis on kasulik nii ärimehele kui ka vallale ja selle elanikele.
Vallajuhid kurdavad, et riigil puudub regionaalpoliitika, kuid ei tee ise midagi, et kohalikku elu elavdada valla tulubaasi suurendades. Siin võib põhjus olla ka selles, et enamikku valdasid riik toetab ja sellepärast ei ole probleem nii terav.
Võib tuua ka juhtumeid, kuidas vallad on takistanud jõukate inimeste tulekut. Siin sobib jälle näiteks Tamjärve, Milderi ja Kolgi suvila rajamise soov, millele seisab vastu Pühajärve vald ja vallarahvas.
Eesti regionaalse arengu tasakaalustamiseks ja valdade jõukuse suurendamiseks on kaks võimalust, mida tuleks paralleelselt kasutada. Esimene on muuta vald atraktiivseks, luua tingimused, et inimesed sooviksid sellesse valda elama või suvitama tulla. Selleks tuleb kiiresti ja soodsalt maad erastada, infrastruktuuri arendada jne.
Teine võimalus on viia läbi radikaalne haldusreform ja vähendada oluliselt valdade arvu. See protsess on kindlasti pikaajalisem ja keerulisem.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele