Advokatuuri juhatus taunis uut seaduseelnõu

Artikkel

- Uudised
- 27. mai 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Advokatuuri juhatus taunis uut seaduseelnõu
Riigikogus ja advokatuuris arutlusel olnud õigusteenuse seaduse eelnõu kohaselt tekiks igal inimesel õigus saada 20 krooni eest pooletunnist nõu ükskõik kui kalli notari või advokaadi käest.
Justiitsministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Aivo Barbo sõnul võiks inimene seaduse kehtima hakkamisel nõutada odavat õigusabi kasvõi iga päev, kuid ta ei saa ühe ja sama advokaadibüroo poole pöörduda rohkem kui üks kord kuus. Advokaat ja notar peavad eelnõu järgi jagama odavat õigusabi ühes kuus kolme tunni ulatuses.
«See laps on surnult sündinud,» iseloomustab vandeadvokaat Viktor Kaasik eelnõu. Kaasik lisab, et kui seadusandja soovib praktiliselt tasuta õigusabi jagada, peaks ta leidma ka raha vahe kinnimaksmiseks.
Kaasik kinnitab, et advokaadid on samasugused maksumaksjad nagu kõik teisedki ning nad ei pea töötama alla oma väärtuse.
Advokatuuri juhatuse esimees vandeadvokaat Aare Tark jagab kolleegide pahameelt eelnõu üle. Notarid ja advokaadid ei jõua puhtfüüsiliselt rahuldada kõiki õigusabi vajajaid. Peale notarite ja advokaatide võiks tasuta õigusabi anda juristid, ütleb Tark.
Vandeadvokaat Andres Hallmägi ei mõista hoopiski, miks just õigusteenus on seatud erivalgusesse. Miks ei ole tasuta töökohustust arstidel või kingseppadel, küsib Hallmägi.
Hallmägi arvab, et tasuta õigusabi jagades asetub advokaat varem või hiljem psühholoogi rolli. Inimesele on antud õigus esitada poole tunni jooksul igasuguseid küsimusi. «Eks ma siis kuulan ja noogutan ja vaatan vargsi kella, et millal aeg täis saab,» lausub Hallmägi.
Kaasik ütleb, et kui eelnõu isegi läheb sellisel kujul läbi, ei rakendu ta igapäevases elus.
Kolleegile sekundeerib vandeadvokaat Aivar Pilv, kes ütleb, et eelnõu seadustamine tähendab tohutuid järjekordi ja arusaamatusi. Ühelt poolt on raskes olukorras õigusabi jagajad, kuid teisalt tekivad probleemid tavakodanikele.
«Advokaadi töögraafik on ette planeeritud viis kuni kuus kuud. Selle aja sisse on väga raske mahutada pooletunniseid kokkusaamisi,» räägib Pilv.
«Mul on omad kliendid, kellega on lepingud sõlmitud. Nad maksavad mulle ja ootavad abi. Ma ei saa neid tagasi saata põhjendusega, et mul kulub aeg tasuta nõuannete jagamiseks. Ma kaotan oma klientuuri,» ütleb Pilv.
Tõenäoliselt tekiksid seaduste kehtestamisel suuremad järjekorrad just tuntumate advokaatide uste taha. Inimene tahab parimat nii teeninduses, meditsiinis kui kultuuris. Õigusteenus ei ole mingi erand, põhjendab Andres Hallmägi inimvoolu kasvamist advokaadibüroode uste taha.
Meriväljal elava majaomaniku Ivar Taruste sõnul on aga õigusteenuse seaduse eelnõu rakendumine igapäevases elus väga tervitatav. Taruste kõneleb, et on aastaid püüdnud erastada elamu juurde kuuluvat reservmaad, kuid tulutult. «Seadused on nii puudulikud ja kvaliteetse õigusabi saamine on kallis,» ütleb Taruste. Taruste lisab, et kord maksis ta õigusabi saamise eest raha advokaadile ette. Hiljem selgus, et advokaadi jagatud nõuanded olid valed.
Hetkel kuum