- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa säästab, palub laenu, hoiab rubla
Venemaa uus valitsus peaminister Sergei Kirijenko juhtimisel on saanud väga halva stardi, kui samale ajale langenud Indoneesia kriisi mõjul on jätkuvalt tõusnud Venemaa intressid ja langenud börsikursid. Nüüd tahab valitsus rahvusvahelise valuutafondi (IMF) abiga oma suurt riigivõlga ümber struktureerida. Moskvas toimunud kohtumisel välismaiste pensionifondide juhtidega ütles Kirijenko, et taotleb IMFilt erikrediiti. Mitteametlikel andmetel on kõne all mitu miljardit dollarit. Selle kapitaliga soovib valitsus kokku osta kulukad lühiajalised rublavõlakirjad ja muuta need pikaajalisteks kõva valuuta krediitideks.
Nii võib Venemaa sattuda aga teise lõksu, sest suured valuutalaenud muudaksid rubla devalveerimise korral riigi väga haavatavaks ja Venemaal võib korduda paari aasta tagune Mehhiko finantskriis.
Valitsus lähtub praegu sellest, et üle 50% küündivate siselaenude intressidel võivad olla saatuslikud tagajärjed Vene majandusele ja ühtlasi halvendavad need veelgi riigi finantsolukorda ja suurendavad rubla devalveerimisohtu.
Venemaa peaminister Sergei Kirijenko kinnitas teisipäeval taas, et rubla ei devalveerita ning et valitsus ei kavatse loobuda tänavuseks kehtestatud rubla liikumiskoridorist. Peaministri sõnul on keskpank rubla tänavuse keskkursi dollari suhtes paika pannud ning rubla võib kõikuda 10--15% üle või alla keskkursi.
Aasta algusest peale on Vene aktsiaturg kukkunud üle 50% ja seejuures viimase kolme nädalaga ca 40%. Uus valitsus ei ole seni suutnud investorite usaldust taastada ning finantsturgudel levib kartus, et Venemaal võib korduda Aasia-laadne finantskriis.
Teisipäeval kukkusid hinnad Vene RTS-kauplemissüsteemis 3--4% ja kolmapäeva ennelõunal veel järsult ligi 12%, mille järel need jõudsid 1996. a novembri tasemele. Üks languse põhjus oli teade viimase suure riikliku naftafirma Rosneft erastamise läbikukkumisest, sest 28 miljardi Eesti krooni suurusele alghinnale ei tulnud ühtegi pakkumust ning peaminister Kirijenko oli sunnitud teatama, et valitsus peab müügihinda alandama.
Teisipäeval kerkisid 10- kuni 12kuuliste valitsuse võlakirjade intressimäärad Moskva pankadevahelisel valuutabörsil 64 protsendini. Ühtlasi langesid pikaajaliste võlakirjade hinnad 4--5% võrra, jätkates mai keskel alguse saanud trendi, mis sundis Venemaad tõstma refinantseerimismäära 50 protsendini. Analüütikute sõnul on see seletatav diilereid haaranud paanikaga ning kommertspankade vähenenud likviidsusega.
Venemaa keskpank tahab tõsta miinimumkapitali nõuet välisosalusega pankadele, et võidelda kapitali väljavoolu vastu kohalikelt finantsturgudelt.
Keskpanga aseesimees Deniss Kisseljov ütles, et pankade omakapitali laiendamise ülesandeks on tõkestada kapitali kiiret väljavoolu riigist ning stabiliseerida turge. Venemaal tegutsevatele välispankadele kehtib mullu mais kehtestatud 10 miljoni ECU suurune omakapitali nõue.
Keskpank loodab, et praegu peamiselt finantsturgudel tehinguid tegevad välispangad hakkavad rohkem investeerima tootmisse ja tegelema traditsioonilise pangandusega. REUTERS-BNS-DI-ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele