• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Streigid enne MMi

    Streik on langenud Prantsusmaa jaoks äärmiselt ebamugavale ajale, sest 10. juunil algavad kümnes Prantsuse linnas jalgpalli maailmameistrivõistlused, kus osalevad 32 riigi rahvusmeeskonnad.
    Air France on kuu aega vältava jalgpalli MMi sponsorfirma, kellel muu hulgas on MMist osa võtvate meeskondade transportimise kohustus. Kolmapäeval suutis Air France tagada vaid 17% kaug- ja 30--40% lühilendudest Pariisi Charles de Gaulle'i lennuväljalt.
    Vaatamata poolte pikkadele läbirääkimistele streik jätkub ja tõenäolistelt kujuneb pikaks ja raskeks, laastades nii firma rahalist seisu kui ka mainet, ütles suurima pilootide ametiühinguorganisatsiooni SNPL esimees Jean-Charles Corbet.
    60 protsenti Air France'i 3200 piloodist esindav SNPL kuulutas tööseisaku välja esmaspäeval protestiks juhtkonna otsuse vastu kärpida lendurite palka 15% võrra, mille vastu pakutakse neile firma aktsiaid. Piloodid saaksid kuni 10% firma aktsiatest, kuid see pole neile eriti ahvatlev, sest sotsialistlik valitsus soovib jätta 67% aktsiaid riigile.
    Air France'i peadirektor Jean-Cyril Spinetta väidab, et pärast aastaid kahjumis olemist jõudis firma eelmisel aastal küll kasumisse, ent järgmise kolme aasta jooksul on vaja säästa veel 3 mld franki, mis tähendab palgakokkuhoidu 500 mln franki aastas. Praegune streigipäev läheb maksma ca 100 mln franki.
    Prantsuse rahandusminister Dominique Strauss-Kahn ütles eile, et riigi vasakpoolne valitsus toetab praeguses töövaidluses Air France'i juhtkonda ja president Jean-Cyril Spinettat. Läbirääkimised ettevõtte juhtkonna ning streikijate vahel jätkusid eile õhtul.
    Peale pilootide streikisid eile pooled Pariisi metroorongide juhid ja osa Lõuna-Prantsuse rongijuhte ja konduktoreid.
    30% vedurijuhte esindav ametiühing FGAAC on teatanud, et rongid jäävad sõidust ära 9.--11. juunini ning et streik pikeneb, kui tööandjad ei rahulda vedurijuhtide palganõudmisi.
    Streikijate poole on avalikult pöördunud Prantsusmaa president Jacques Chirac. Ta ütles: «Järgmise kuu aja jooksul pälvib Prantsusmaa kogu maailma tähelepanu. Meie külalislahkus peab olema eeskujulik ja ma loodan, et kõik lähtuvad kohusetundest.»
    Võistluste eel on rakendatud tõsiseid turvaabinõusid. Siseminister Jean-Pierre Chevenemant'i sõnul on staadionide kaitseks mobiliseeritud 7000 politseinikku ja 1860 sõdurit on asunud korda hoidma põhilistes turismi- ja transpordikeskustes. REUTERS-BNS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Nafta taastub kuus nädalat kestnud langusest
Nafta hind on täna kallinenud rohkem kui dollari võrra, sest investorid loodavad, et koroonaviiruse omikrontüve sümptomid on kerged, ja see aitas riskantsematel varadel kallineda. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et Iraan oma eksporti suurendab, nii nagu varem oodati, vahendab Reuters.
Nafta hind on täna kallinenud rohkem kui dollari võrra, sest investorid loodavad, et koroonaviiruse omikrontüve sümptomid on kerged, ja see aitas riskantsematel varadel kallineda. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et Iraan oma eksporti suurendab, nii nagu varem oodati, vahendab Reuters.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Põllumeeste sissetulekust viiendik tuli toetustest
Eelmisel aastal olid põllumajandustootjate sissetulekud keskmiselt 142 174 eurot ettevõtte kohta, toetusi (v.a investeeringutoetused) saadi samas keskmiselt 30 281 eurot ettevõtte kohta ehk 21% kogu sissetulekust, teeb maablogi kokkuvõtteid põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi andmetest.
Eelmisel aastal olid põllumajandustootjate sissetulekud keskmiselt 142 174 eurot ettevõtte kohta, toetusi (v.a investeeringutoetused) saadi samas keskmiselt 30 281 eurot ettevõtte kohta ehk 21% kogu sissetulekust, teeb maablogi kokkuvõtteid põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi andmetest.