T?ehhi patiseis halvab majandust

Kui otsustada avaliku arvamuse küsitluste ja poliitikute mõtteavalduste järgi, siis on kõige tõenäolisemad valitsuskoalitsioonid sellised, et krooni nõrgenemine jätkub ka pärast valimisi ja välisinvesteeringudki peatuvad mõneks ajaks.

Vahetult valimiste eel paistab olevat selge, et 1992. aastast peale valitsenud paremerakondadel ei õnnestu saavutada vajalikku enamust, sest poolehoid neile on märgatavalt kahanenud. Teisalt ei ole ka sotsiaaldemokraadid ja kommunistid kogunud eelmiste valimistega võrreldes toetajaid juurde.

Suurimaks erakonnaks tõusnud sotsiaaldemokraatidel, keda toetab 25--30% valijaist, võib aidata valitsust moodustada komeedina ilmunud pensionäride partei DZJ, mille toetus kõigub 10--12% piires.

Ehkki nende majandusprogramm on isegi kommunistide omast vasakpoolsem, lubas sotside liider Milos Zeman nad võidu korral koos kommunistidega valitsusse võtta. Kui see peaks teoks saama, siis T?ehhi krooni nõrgenemine jätkub.

Veel hullemaks alternatiiviks peavad analüütikud aga võimalust, kui ei suudeta üldse stabiilset valitsust luua. See juhtub siis, kui parlamenti pääseb kaks erakonda, kellega end demokraatlikuks pidavad parteid ei saa liitu minna: kommunistid ja paremäärmuslikud vabariiklased.

Ülejäänud erakondadest on juba raske enamusvalitsust moodustada.

Parimaks variandiks peetakse seda, kui sotsiaaldemokraadid ja Vaclav Klausi juhitav kodanlik ODS looksid nn suure koalitsiooni. Kuid valimiste eel on kumbki erakond niisuguse võimaluse välistanud. KL-ÄP