• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühispank saab riigi rahasüsti

    Valitsuse deposiit tuleb 100 miljoni krooni ulatuses lisaeelarvest ja 266 miljonit stabilisatsioonireservist. Deposiidiga on Ühispangale tagatud raha, mis makstakse välja Maapanga hoiustajatele, kui nõudeid kohe esitama hakatakse.
    Ühtlasi võtab Ühispank valitsuse plaani järgi üle 435 miljonit krooni Maapanga laenuportfellist, millest laekub pangale raha pikkamööda tagasi.
    «Oleme pakkumuse teinud, küsimus on, kas valitsus või keskpank selle vastu võtavad,» kommenteeris Maapanga laenuportfelli ülevõtmist eile õhtul Ühispanga juhatuse liige Margus Schults.
    Valitsus andis eile rahandusministeeriumi kantslerile Agu Lellepile volituse läbirääkimisteks, mida Lellep õhtul ka Ühispanga presidendi Ain Hanschmidtiga alustas. Lellepi ülesandeks on saavutada Ühispangaga kokkulepe alustada 10. juulist Maapangas külmutatud hoiuste hüvitamist.
    «Kui kõik läheb väga hästi, siis on see võimalik,» kommenteeris lähenevat tähtaega Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann. «Aga see nõuab paljude osaliste väga head koostööd,» selgitas ta. Samas märkis Kuusmann, et 10. juulit ei saa tõlgendada lubadusena.
    Piltlikult öeldes on panga vara ja kohustuste seis viimaste nädalatega 300 miljoni krooni ulatuses muutunud, õigustas rahandusminister Mart Opmann pankrotimenetluse alustamist Maapanga vastu. Kohustustest vabasid töötavaid laene hindas ta Maapanga laenuportfellis vaid 110 miljoni kroonini.
    Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondile on panditud laene 111 miljonit krooni, Hüvitusfondi kahele deposiidile 45 miljonit krooni, Hüvitusfondile on panditud ka Maapanga peahoone, loetles Opmann.
    «Ei ole isegi hetkel selge, kui palju on veel võimalikke laene, mis on panditud,» kurtis Opmann. «Häda on selles, et Eestis ei ole laenupandiregistrit, kuigi bilansivälised kohustused ja nõuded tuleb võtta üles igal juhul.»
    Maapangaga seotud allika sõnul on panditud põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondile laenud, mis Maapank fondi rahaga väljastas.
    Hüvitusfondile on aga tõenäoliselt panditud Maapanga eelkäija Virumaa Kommertspanga laenud, sest Hüvitusfond ei saanud ise laene väljastada, lisas allikas.
    Maapank on pantinud sotsiaalkindlustusfondile 90 miljoni krooni ulatuses Hansapanga võlakirju, mille vastu vahetati eelmise aasta lõpul 400 miljoni kroonise bilansilise väärtusega Maapanga aktsiaportfell.
    Maapanga allika sõnul on ülejäänud võlakirjad aga likviidsuskriisi leevendamiseks raha hankimisel tagatislepinguga uuesti Hansapangale panditud. Selle väljaostmiseks on vaja eraldada täiendavalt 80 miljonit krooni, nentis rahandusminister Opmann.
    1 Eesti Pank esitas 29. juunil kohtule Maapanga pankrotiavalduse
    2 Kohus teeb 10 päeva jooksul otsuse ja kinnitab Eesti Panga esitatud ajutise pankrotihalduri Maire Armi
    3 Armi ettepanekul kuulutab kohus välja pankroti ja kinnitab pankrotihalduri(d). Otsus avaldatakse Riigi Teatajas ja ajakirjanduses
    4 Kõigil võlausaldajatel on pankrotiteate avaldamise päevast aega 2 kuud nõuete esitamiseks
    5 Võlausaldajate üldkoosolek otsustab pankrotitoimkonna
    6 Võlanõuete kaitsmise koosolek toimub mitte varem kui 1 kuu ja mitte hiljem kui 3 kuud pärast nõuete esitamise tähtaega. Automaatselt on kaitstud jõustunud kohtuotsusega nõuded
    7 Pankrotihaldur teeb ühe kuu jooksul kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku
    8 Nõuete väljamaksmise järjekord
    a) pandiga tagatud nõuded
    b) töötajate palk, kompensatsioonid, elatisrahad
    c) maksuvõlad
    d) muud nõuded, sh hoiustajad
    e) tähtaja ületanud nõuded
    f) aktsionärid
    Enne nõuete kaitsmist makstakse jooksvad kulud, pankrotiga koondatud töötajate tasud ja kompensatsioonid ning pankrotitoimkonna tasu
    Täna annab Tallinna linnakohtu kohtunik Koidula Laurisaar määruse Maire Armi kinnitamiseks Maapanga ajutiseks pankrotihalduriks.
    Sündinud 28.03. 1962
    1987 lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduse erialal
    1980--1990 Tallinna Autoveod
    1991--1993 kindlustusseltsi Seesam pearaamatupidaja ja jurist
    1993. aastast juristibüroos Selberg, Kallaste & Arm
    1995 oktoobrist pankrotihaldurite koja esimees
    1996. aastast advokaadibüroo Concordia advokaat
    OÜ Safran pankrotihaldur
    Sotsiaalpanga õigusjärglase ESB finantskontor pankrotihaldur
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.