Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühispank saab riigi rahasüsti

    Valitsuse deposiit tuleb 100 miljoni krooni ulatuses lisaeelarvest ja 266 miljonit stabilisatsioonireservist. Deposiidiga on Ühispangale tagatud raha, mis makstakse välja Maapanga hoiustajatele, kui nõudeid kohe esitama hakatakse.
    Ühtlasi võtab Ühispank valitsuse plaani järgi üle 435 miljonit krooni Maapanga laenuportfellist, millest laekub pangale raha pikkamööda tagasi.
    «Oleme pakkumuse teinud, küsimus on, kas valitsus või keskpank selle vastu võtavad,» kommenteeris Maapanga laenuportfelli ülevõtmist eile õhtul Ühispanga juhatuse liige Margus Schults.
    Valitsus andis eile rahandusministeeriumi kantslerile Agu Lellepile volituse läbirääkimisteks, mida Lellep õhtul ka Ühispanga presidendi Ain Hanschmidtiga alustas. Lellepi ülesandeks on saavutada Ühispangaga kokkulepe alustada 10. juulist Maapangas külmutatud hoiuste hüvitamist.
    «Kui kõik läheb väga hästi, siis on see võimalik,» kommenteeris lähenevat tähtaega Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann. «Aga see nõuab paljude osaliste väga head koostööd,» selgitas ta. Samas märkis Kuusmann, et 10. juulit ei saa tõlgendada lubadusena.
    Piltlikult öeldes on panga vara ja kohustuste seis viimaste nädalatega 300 miljoni krooni ulatuses muutunud, õigustas rahandusminister Mart Opmann pankrotimenetluse alustamist Maapanga vastu. Kohustustest vabasid töötavaid laene hindas ta Maapanga laenuportfellis vaid 110 miljoni kroonini.
    Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondile on panditud laene 111 miljonit krooni, Hüvitusfondi kahele deposiidile 45 miljonit krooni, Hüvitusfondile on panditud ka Maapanga peahoone, loetles Opmann.
    «Ei ole isegi hetkel selge, kui palju on veel võimalikke laene, mis on panditud,» kurtis Opmann. «Häda on selles, et Eestis ei ole laenupandiregistrit, kuigi bilansivälised kohustused ja nõuded tuleb võtta üles igal juhul.»
    Maapangaga seotud allika sõnul on panditud põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondile laenud, mis Maapank fondi rahaga väljastas.
    Hüvitusfondile on aga tõenäoliselt panditud Maapanga eelkäija Virumaa Kommertspanga laenud, sest Hüvitusfond ei saanud ise laene väljastada, lisas allikas.
    Maapank on pantinud sotsiaalkindlustusfondile 90 miljoni krooni ulatuses Hansapanga võlakirju, mille vastu vahetati eelmise aasta lõpul 400 miljoni kroonise bilansilise väärtusega Maapanga aktsiaportfell.
    Maapanga allika sõnul on ülejäänud võlakirjad aga likviidsuskriisi leevendamiseks raha hankimisel tagatislepinguga uuesti Hansapangale panditud. Selle väljaostmiseks on vaja eraldada täiendavalt 80 miljonit krooni, nentis rahandusminister Opmann.
    1 Eesti Pank esitas 29. juunil kohtule Maapanga pankrotiavalduse
    2 Kohus teeb 10 päeva jooksul otsuse ja kinnitab Eesti Panga esitatud ajutise pankrotihalduri Maire Armi
    3 Armi ettepanekul kuulutab kohus välja pankroti ja kinnitab pankrotihalduri(d). Otsus avaldatakse Riigi Teatajas ja ajakirjanduses
    4 Kõigil võlausaldajatel on pankrotiteate avaldamise päevast aega 2 kuud nõuete esitamiseks
    5 Võlausaldajate üldkoosolek otsustab pankrotitoimkonna
    6 Võlanõuete kaitsmise koosolek toimub mitte varem kui 1 kuu ja mitte hiljem kui 3 kuud pärast nõuete esitamise tähtaega. Automaatselt on kaitstud jõustunud kohtuotsusega nõuded
    7 Pankrotihaldur teeb ühe kuu jooksul kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku
    8 Nõuete väljamaksmise järjekord
    a) pandiga tagatud nõuded
    b) töötajate palk, kompensatsioonid, elatisrahad
    c) maksuvõlad
    d) muud nõuded, sh hoiustajad
    e) tähtaja ületanud nõuded
    f) aktsionärid
    Enne nõuete kaitsmist makstakse jooksvad kulud, pankrotiga koondatud töötajate tasud ja kompensatsioonid ning pankrotitoimkonna tasu
    Täna annab Tallinna linnakohtu kohtunik Koidula Laurisaar määruse Maire Armi kinnitamiseks Maapanga ajutiseks pankrotihalduriks.
    Sündinud 28.03. 1962
    1987 lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduse erialal
    1980--1990 Tallinna Autoveod
    1991--1993 kindlustusseltsi Seesam pearaamatupidaja ja jurist
    1993. aastast juristibüroos Selberg, Kallaste & Arm
    1995 oktoobrist pankrotihaldurite koja esimees
    1996. aastast advokaadibüroo Concordia advokaat
    OÜ Safran pankrotihaldur
    Sotsiaalpanga õigusjärglase ESB finantskontor pankrotihaldur
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.