Tartu ülikool võtab laenu

Kevadel TÜ rektoriks valitud prof Jaak Aaviksoo kavandab suuri investeeringuid. Jätkatakse rektor Peeter Tulviste ajal alustatud põhjalikku ülikooli uuendamist eeskätt vormilt, aga ka sisult. «Et Tartu ülikooli tasemel hoida, peaksime aastas vähemalt 100 miljonit krooni investeerima,» ütleb rektor Aaviksoo.

Möödunud aastal valminud humanitaarhoone pikaleveninud ehituseks kulus kokku ligi 34 miljonit krooni. Eelmisteks jõuludeks valmis saanud juriidikum (õigusteaduskonna õppehoone) neelas 21 miljonit krooni.

Tänavu peavad valmis saama majandusteaduskonna õppehoone Narva maanteel ja keeltemaja ülikooli peahoone vastas asuvas endises trükikoja hoones. Füüsikahoonel vahetatakse septembriks aknad ja järgmiseks kevadeks tänapäevastatakse sotsiaalteaduskonna õppehoone ning Pepleri 14 asuv ühiselamu.

«Ühispank on meile teinud päris soodsa ettepaneku, et ainult vahendavad ja teenindavad seda välispangalt ülikooli tarbeks võetavat laenu,» lisab TÜ haldusdirektor Riho Illak. Tema sõnul taotletakse lisaks TÜ nõukogu nõusolekule ka haridusministeeriumi ja valitsuse aktsepti ning täiendavat tagatist selle suurlaenu võtmiseks.

Tegelikult käivad tööd praegi rohkem kui poolesajal ülikooli objektil.

«Oleme laenude suhtes väga ettevaatlikud ja konservatiivsed,» kinnitab Illak. Et mitte ülikooli raha intresside maksmiseks kulutada, on püütud seniseid ehitusi finantseerida teaduskondade ajutise vaba rahaga, mis pärast laenu võtmist tagasi antakse.

Haridusministeeriumile ja valitsusele esitatud vajaduste nimekirjas märgib ülikool oma ühiselamute remontimiseks ja ühe juurdeehitamiseks vaja minevaks summaks 360 miljonit krooni.

«Eesti riigis on lahendamata küsimus, kelle ülesanne on avalik-õigusliku ülikooli tudengitele õppimiseks sotsiaalmajanduslike tingimuste loomine,» nendib Aaviksoo.

Ülikoolil on 8000 tudengi jaoks 2500 ühiselamukohta, mõnes neiston elamistingimused lausa lubamatult halvad. Majutuskohtadest on juba aastaid püsivalt puudus.

«Oleme lähtunud tänapäeva normidest ja saanud ühe uue ühiselamukoha maksumuseks ligi 300 000 krooni,» märgib Aaviksoo.

«Mulle on Tartu ülikooli vajadused arusaadavad, aga peame kahjuks siiski lähtuma võimalustest ja kõik koolid vajavad investeeringuid,» selgitab haridusminister Mait Klaassen, endine Eesti põllumajandusülikooli rektor. Tema sõnul lisandub riigieelarvest järgmiseks aastaks kõikide ülikoolide peale kokku 118 miljonit tänavusest rohkem, kuid investeerimisvajadusi see kaugeltki ei kata.

«Ülikool soovib, et riik maksaks ühiselamute remondiks ja ehitamiseks võetava laenu intressid ja ka osa põhisummast,» märgib Klaassen. Haridus- ja rahandusministeeriumis on arutatud ühiselamutega seonduvaid investeeringutevajadusi, kuid lõplikku seisukohta täna veel pole.

«See on selge, et laenu tuleb võtta, aga enne pea laenusilmusesse panekut tuleb selgeks teha, kes ja millistest vahenditest laenu tagasi maksab,» ütleb Klaassen.