11. august 1998 kell 22:00

Tartu ülikool võtab laenu

Kevadel TÜ rektoriks valitud prof Jaak Aaviksoo kavandab suuri investeeringuid. Jätkatakse rektor Peeter Tulviste ajal alustatud põhjalikku ülikooli uuendamist eeskätt vormilt, aga ka sisult. «Et Tartu ülikooli tasemel hoida, peaksime aastas vähemalt 100 miljonit krooni investeerima,» ütleb rektor Aaviksoo.

Möödunud aastal valminud humanitaarhoone pikaleveninud ehituseks kulus kokku ligi 34 miljonit krooni. Eelmisteks jõuludeks valmis saanud juriidikum (õigusteaduskonna õppehoone) neelas 21 miljonit krooni.

Tänavu peavad valmis saama majandusteaduskonna õppehoone Narva maanteel ja keeltemaja ülikooli peahoone vastas asuvas endises trükikoja hoones. Füüsikahoonel vahetatakse septembriks aknad ja järgmiseks kevadeks tänapäevastatakse sotsiaalteaduskonna õppehoone ning Pepleri 14 asuv ühiselamu.

Riik on selleks aastaks eraldanud ülikooli ehitusteks miljoni ja kapitaalremontideks 13,3 miljonit krooni. Selle raha eest saaks remontida ühe õppehoone või ühiselamu. Ülikoolil on aga 7 ühiselamut ja ligi 120 hoonet nii Tartus kui selle ümbruses.

TÜ on saatnud haridus- ja rahandusministeeriumile nimekirja oma objektide rahaliste vajaduste kohta ja taotleb riigilt tõhusamat abi. Aastaks 2003 näeb TÜ arengukava ette praeguse 8000 asemel 12 000 tudengi õpetamise. Ülikool pole aga praegu valmis tudengite arvu suurendama. Mitu hoonet on avariiohtlikus seisus ja lagunemine on kohati ületamas kriitilist piiri.

«Viimased 10 aastat pole ülikool riigilt saadud rahaga suutnud katta oma hoonete amortisatsiooni ja meie infrastruktuur laguneb,» märgib rektor.

«Kui ehitaksime põllule täiesti uue peahoone, saaksime hakkama vähema ruutmeetrite arvuga tudengi kohta, kui praegu kasutame,» filosofeerib Aaviksoo.

Ainuüksi peahoone vundamendi tugevdamisele on krooniajal kulunud 18 miljonit ja veerandsada aastat tagasi kulutati selleks ka hulk rublasid.

«Arvestuste kohaselt saaksime olemasolevad hooned korda viie aastaga, kui igal aastal oleks selleks kasutada 100 miljonit krooni,» kinnitab rektori sõnu TÜ arhitekt Martti Preem. Oodata ei saa

TÜ nõukogu leidis, et ainult riigilt raha oodates võib mõni maja päris ära laguneda ja otsustas võtta ehituslaenu ning kinnitas rekonstrueeritavate objektide nimekirja. Esimene laenusoov on 75 miljonit krooni. Selle saamiseks on pöördutud Eesti kahe suurema panga poole.

«Peame läbirääkimisi ka 200 miljoni krooni suuruse sihtotstarbelise laenu võtmiseks ühiselamute remondiks ja ühe uue ehitamiseks,» märgib Aaviksoo.

«Ühispank on meile teinud päris soodsa ettepaneku, et ainult vahendavad ja teenindavad seda välispangalt ülikooli tarbeks võetavat laenu,» lisab TÜ haldusdirektor Riho Illak. Tema sõnul taotletakse lisaks TÜ nõukogu nõusolekule ka haridusministeeriumi ja valitsuse aktsepti ning täiendavat tagatist selle suurlaenu võtmiseks.

Tegelikult käivad tööd praegi rohkem kui poolesajal ülikooli objektil.

«Oleme laenude suhtes väga ettevaatlikud ja konservatiivsed,» kinnitab Illak. Et mitte ülikooli raha intresside maksmiseks kulutada, on püütud seniseid ehitusi finantseerida teaduskondade ajutise vaba rahaga, mis pärast laenu võtmist tagasi antakse.

Haridusministeeriumile ja valitsusele esitatud vajaduste nimekirjas märgib ülikool oma ühiselamute remontimiseks ja ühe juurdeehitamiseks vaja minevaks summaks 360 miljonit krooni.

«Eesti riigis on lahendamata küsimus, kelle ülesanne on avalik-õigusliku ülikooli tudengitele õppimiseks sotsiaalmajanduslike tingimuste loomine,» nendib Aaviksoo.

Ülikoolil on 8000 tudengi jaoks 2500 ühiselamukohta, mõnes neiston elamistingimused lausa lubamatult halvad. Majutuskohtadest on juba aastaid püsivalt puudus.

«Oleme lähtunud tänapäeva normidest ja saanud ühe uue ühiselamukoha maksumuseks ligi 300 000 krooni,» märgib Aaviksoo.

«Mulle on Tartu ülikooli vajadused arusaadavad, aga peame kahjuks siiski lähtuma võimalustest ja kõik koolid vajavad investeeringuid,» selgitab haridusminister Mait Klaassen, endine Eesti põllumajandusülikooli rektor. Tema sõnul lisandub riigieelarvest järgmiseks aastaks kõikide ülikoolide peale kokku 118 miljonit tänavusest rohkem, kuid investeerimisvajadusi see kaugeltki ei kata.

«Ülikool soovib, et riik maksaks ühiselamute remondiks ja ehitamiseks võetava laenu intressid ja ka osa põhisummast,» märgib Klaassen. Haridus- ja rahandusministeeriumis on arutatud ühiselamutega seonduvaid investeeringutevajadusi, kuid lõplikku seisukohta täna veel pole.

«See on selge, et laenu tuleb võtta, aga enne pea laenusilmusesse panekut tuleb selgeks teha, kes ja millistest vahenditest laenu tagasi maksab,» ütleb Klaassen.

Hetkel kuum