Äripäeva eilne kaanelu-gu «Ühispanga klient alasti» jätab mulje, et keegi teab, mis Ühipanga ITs sünnib, paremini kui pank ise.

Kui lugu oleks tõene, oleks see uudispomm, kuid loos puuduvad faktid ja selged allikad. Ajakirjandusteoreetik Pulleritsu definitsiooni kasutades on tegemist fantoomilooga, kus tundmatutele allikatele viidates on teoreetilised võimalused seostatud ühe firmaga.

Olgugi et artiklis on infot kasutatud tendentslikult, sisaldab see ka viiteid tõsistele ülemaailmsetele probleemidele. Hiljuti arvutivõrkudesse ilmunud viiruselaadne kaugkontrolli programm (nn back-orifice) kujutab endast riski kõigile Microsoft Windows 95/98 kasutajatele.

Probleem on selles, et programm võimaldab nakatatud arvuti kasutaja teadmata väljast ligipääsetavaks muuta. Selleks on vajalik arvuti nakatamine ja arvestatavate turvameetmete puudumine. Pangas selliseid tingimusi pole: Ühispanga tellerid, vastupidiselt artiklis väidetule, ei kasuta Windowsi operatsioonisüsteemi. Seega on neid riske pangas lihtsam kontrollida. Arvutiturbe aspektid on Ühispangas pideva kõrgendatud tähelepanu all. Meie IT kaitstuse kontrolli põhimõtteks on probleemide ennetamine. Panga arvutisüsteemi auditeeritakse perioodiliselt: hiljutine firma IBM poolt teostatud Ühispanga arvutivõrgu turvalisuse audit tõendab, et «kogu IT süsteemis leiduv kriitiline ja tundlik äriinformatsioon on adekvaatselt kaitstud».

Võimsate SUNi serverite eelistamine Eestis üsna tavapäraste Hewlett-Packardi omadele ning poleemika selle ümber viitavad, et uudsete tehnoloogiate rakendamine tekitab kohati põhjendamatut vastuseisu. Oleme veendunud, et serveripargi konsolideerimine maailma tipptasemel tehnoloogia alusel võimaldab oluliselt vähendada IT teenuste hinda ja tagada kõigi meie süsteemide kõrge töökindluse.