Töösturid: põllumeeste uue tööstuse idee on utoopiline

«Piimatööstuses kehtib rusikareegel, et tonni piima töötlemiseks tuleb tööstuse ehitamisel kulutada miljon krooni,» kommenteeris keskühistu Eesti Piim direktor Jaan Mutli põllumajandustootjate kava kulutada 80 miljonit krooni järgmisel aastal riigi eraldatavast 730 miljoni kroonisest otsetoetusest oma liha- ja piimatööstuse rajamiseks. «Seega umbes 200 miljoni krooni eest saaks korralikku tööstuse kätte.»

Ka ASi Ühinenud Meiereid juhatuse esimees Aivar Pärgmäe kinnitas, et 80 miljonit krooni on naeruväärne summa. «Selle eest saaks ehk väga pisikese, ühte toodet tootva tööstuse, kuid mida sellisega praeguses tihedas konkurentsis peale hakata,» sõnas ta.

Tallinna piimatööstuse juhatuse esimehe Aare Annuse sõnul toimiksid tootjad targemini, kui kasutaksid kõnealuse 80 miljonit krooni oma tegevusvaldkonna arendamiseks.

Meil on konkreetsed plaanid ja arvutused tehtud, ütles põllumajandustootjate esindaja Urmas Laht. Tema sõnul tekitaks tootjatele kuuluv tööstus töötlevas tööstuses normaalse konkurentsi. Pikemalt ei nõustunud Laht uue tööstuse ideed kommenteerima, sest raha saamine pole veel kindel.

Eestis on ligi 30 piimatööstust, millest umbes pooled kuuluvad tootjatele. Varem kuulusid piimatootjatele ka Rakvere ja Rapla piimatööstus, mis on praeguseks müüdud välisomanikele. Tootjatele kuulunud ühistu Tartu Piim on aga pankrotistunud. «Tootjad on juba oma võimalused maha mänginud,» ütles piimaliidu direktor Rein Reisson.

Karee lihatööstuse juhataja Kalev Villem ütles, et vorstitööstust pole mõtet ehitada. «See on kallis ja pealegi on Eestis vorstitegijaid kümneid,» sõnas ta. «Mõistlikum oleks rajada korralik tapamaja, mis tegeleks tapmise ja liha müügiga.» Tema sõnul saaks 30 tonni päevas tootva tapamaja ehitada 40 miljoni krooniga.

Rakvere lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov ütles, et kuna Eestis on tapavõimsusi praegu üle, oleks veel ühe tapamaja rajamine selle omaniku kindel tee pankrotti.

Adavere lihatööstuse tegevdirektori Harri Nukke sõnul maksaks uue keskmise, Valga lihatööstuse suuruse tööstuse rajamine 150 miljonit krooni. «Põllumehed ei peaks hakkama uut tööstust rajama, vaid ostma osalusi olemasolevates kombinaatides,» sõnas Nukke.

Nukke sõnul peaks valitsus põhjalikult kaaluma, kas anda raha projektile, millel ei pruugi olla tulevikku.

Valitsusel ei ole põllumeeste ettepaneku suhtes veel seisukohta. Põllumajandusminister Andres Varikult ei õnnestunud selles küsimuses kommentaari küsida, sest ta oli haige.