Eraklientuuri ei too juurde ka EstIB, kes on teenindanud juriidilisi isikuid. EstIBil on küll suur laenuportfell, kuid puuduvad hoiustajad.
Pangandusspetsialistide hinnangul pidanuks EstIB varem või hiljem hakkama kas universaalpangaks või investeerimisfirmaks, nii et ühinemine annab EstIBile võimaluse jätkata pangana. Kaua, sõltub Forekspangast.
Forekspank on siiani rõhutanud intensiivset kasvu välisturgudele ning soovi kaasata kogenud välismaist investorit. «Eestist ei leia sellist strateegilist partnerit, kes suudaks meile nii hea efekti anda,» on öelnud panga juhatuse esimees Ivar Lukk.
Et Forekspangal tuleb leida partneriks tugev välispank, on varem toonitanud ka rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's. «Kui püüe leida strateegiline investor ei kanna vilja, pole Forekspanga väljavaated head, » seisab Moody'se mai keskel avaldatud Forekspanga reitingute kommentaaris.
Millist rolli etendab Forekspangas selle üks suuremaid osanikke, ?veitsi Ueberseebank (UB), on avalikkusele edastatud info põhjal raske öelda. Viimases emissioonis märkis UB oma klientide nimel 1,5 miljonist aktsiast 1,25 miljonit summas 60 miljonit krooni. Luki sõnul tagab UB emissiooni korraldajana kõigi investorite usaldusväärsuse. Tõik, et avalikustamata jäeti, kes kui suure osaluse pangast omandas, erilist usaldust just ei ärata.
Kas uus pank tahab tegelda rohkem jaepangandusturul või keskendub investeerimisele, pole selge, mõlemal juhul on edukaks läbilöömiseks vähe eeldusi.
Kaks kõhna võivad olla üheskoos võimalikele välisinvestoreile atraktiivsemad kui üksikuna võttes, aga vähemalt meie panganduse kogemusi arvestades ei anna kaks miinust ega isegi mitte neli miinust plussi kokku, ehkki nii arvasid kunagi Maapanga tegijad.