Järgmine kriisikolle Ladina-Ameerika

Kuna on tekkinud oht, et Ladina-Ameerikast võib saada järgmine maailmamajanduse kriisikolle, kinnitasid rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja USA läinud nädala lõpul, et selle regiooni finantsolukord on tugev. Sellest oli aga vähe abi, sest juba paar tundi pärast seda avaldust alandas krediidiagentuur Moody's Brasiilia ja Venezuela reitingu B2-le ning hoiatas, et sama võib juhtuda Argentina ja Mehhikoga.

Aasia ja Venemaa kriis komplitseerivad Ladina-Ameerika olukorda sedamööda, kuidas närviliseks muutunud investeerijad tõmbuvad tagasi igasugustelt arenevatelt turgudelt. Kui välismaalased lahkuvad, ei jätku väikesest sisemaisest säästmisest, et majanduskasvu ülal hoida. Oma mõju on avaldanud ka toormehindade langus, sest paljude Ladina-Ameerika riikide majandus tugineb toorme (nafta, kohv, vask) väljaveole.

Aastavahetusest peale on enamiku selle regiooni riikide aktsiabörside väärtus kahanenud poole võrra. Kõrgetele intressidele vaatamata on neil riikidel olnud raske oma valuutat kaitsta, mis üldjuhul on seotud dollariga, kuid mille kurss võib mingites piirides kõikuda.

Esimeseks kriisi ohvriks sai Kolumbia, mille keskpank oli läinud kolmapäeval, kui ta oli kulutanud üle kümnendiku oma valuutareservist, sunnitud laskma peeso kursi vabaks, mis nüüd on dollari suhtes 23% nõrgem. Nõrgenenud peesol võib olla samasugune doominoefekt nagu Aasias eelmisel sügisel, kui Tai valuuta devalveerimine vallandas devalveerimislaine Aasia riikides.

Nüüd tekitab muret Ladina-Ameerika majandushiid Brasiilia, mis väga vajab välislaene. Riigi eelarvepuudujääk moodustab 7% SKTst ja jooksevkonto on negatiivne. Ainuüksi augustis voolas riigist välja 10 mld dollarit ehk ca 14% riigi valuutareservist. See asjaolu ning lisaks vajadus restruktureerida 70 mld dollari suurune laen oktoobri alguseks on muutnud turu närviliseks. Süvenevad kartused, et Brasiilia võib oma reaali devalveerida eesmärgiga elavdada majandust ekspordi suurendamisega ja meelitada väliskapital riiki tagasi.

Tagajärjed oleksid tunda kogu Ladina-Ameerikas, kus on väga tihedad omavahelised kaubandussidemed, ja see omakorda annaks hoobi USA-le, kelle ekspordist 19,1% läks 1997. a Ladina-Ameerikasse ja kes on sinna rohkesti raha laenanud.

USA investeerimispank Goldman Sachs ennustas, et Ladina-Ameerika tuleva aasta kogutoodang kasvab 2,5%, kusjuures varasem prognoos oli 4,8%. Teine investeerimispank J.P. Morgan arvab, et Brasiiliat tabab tuleval aastal selge kriis.

Maailmamajanduse asjatundjad on seisukohal, et ehkki Ladina-Ameerika on jõudnud kuristiku servale, ei tähenda see veel katastroofi, sest lõunanaabrid on USA-le väga tähtsad, kohalikud poliitikud on valmis tegema raskeid otsuseid ja Mercosur stabiliseerib koostööd. DI-KL-ÄP