Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankrotihaldur nõuab Ühispangalt 50 mln krooni

    Imbi pakrotihaldur Indrek Leppik kinnitas eile Tallinna linnakohtus, et ta kavatseb esialgses hagis nimetatud 46,7 mln krooni veelgi suurendada intresside võrra, mida see summa oleks pangas hoiusena teeninud, ja täpsustatav nõue on ilmselt üle 50 mln krooni. Leppiku arvates loodi Moskvas külmutatud vahendeid koondav VEB-fond, et aidata pankadel oma raha kätte saada, sest Moskvas avasid konto pangad, mitte pangakliendid.
    Ka Imbit esindanud vandeadvokaadi Kalev Bachmanni sõnul oli Läti firmal Erkers, kellelt Imbi on nõude üles ostnud, tsiviilõiguslik suhe UBBga, mitte NSVLi välismajanduspangaga. Bachmanni meelest oli pangaklientide nõuete koondamine riiklikku VEB-fondi ebaseaduslik.
    Ühispanka esindanud vandeadvokaat Aare-Heino Raig viitas mitmele kohtuasjale tõendamaks, et Imbi on seni käsitanud ka VEB-fondi kreeditorina. Seega üritab Imbi ühte ja sama rahasummat eri modifikatsioonis korraga kahest kohast välja nõuda. Raig osutas riigikogu otsusele jaanuarist 1993, mille kohaselt tuleb NSVLi välismajanduspangas külmutatud vahendite tagasisaamine lahendada VEB-fondi kaudu.
    Teine Ühispanga esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste ütles, et kui Imbil oleks PEPis, kellele UBB kohustused ja õigused üle läksid, avatud konto, siis peaks tal olema ka võimalus esitada konto väljavõte.
    Kohus kaasas ilma iseseisva nõudeta hagejatena kohtuprotsessi ka VEB-fondi ja Läti firma Erkers. Samas jättis ta rahuldamata Bachmanni taotluse kutsuda kohtusse tunnistusi andma Imbi asutaja Vambola Kolbakov. Bachmann ütles hiljem, et sellega püütakse Kolbakovi suu kinni toppida.
    Vandeadvokaat Kalev Bachmann viitas seejuures Tallinna linnakohtus aasta tagasi tehtud otsusele, millega kohustati Ühispanka ASile AO Imbi külmutatud kontolt 20 000 kr välja maksma. Kui pank oli esitanud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, saavutasid Kolbakov ja Ühispank kohtuvälise kokkuleppe, mistõttu Imbi oma hagiavalduse tagasi võttis. Kolbakov tõdes, et kokkulepe oli suuline ja see saavutati eelmisel aastal, kuid pank seda ei täitnud.
    NSVLi välismajanduspanka jäi Eesti pankadel kinni kokku 890 mln krooni.
    Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann ütles, et 1993. a ettevõtteregistrisse kantud VEB-fondi kohta vormistatakse praegu dokumente tema kandmiseks sihtasutuste registrisse, mis peab seaduse järgi toimuma enne 1. oktoobrit. Ehkki jõustunud kohtuotsusega on Eesti Pangale pandud kohustuseks kutsuda kokku VEB-fondi kreeditoride üldkoosolek, kes peab valima fondi juhatuse, pole keskpank seda seni suutnud teha. Eesti Pank on seni olnud seisukohal, et Moskvas külmutatud 890 mln krooni saatus ei lahene enne, kui Eesti ja Venemaa saavutavad sellekohase riikidevahelise kokkuleppe. Ka ei kavatseta enne seda kellelegi väljamakseid teha.
    dets 1991 -- Läti firmal Erkers oli UBB kontol dollarites 46,7 miljonit krooni
    veebr 1992 -- NSVLi välismajanduspank, kus UBB oma klientide valuutat hoidis, külmutas UBB kontol olnud 40 miljonit USA dollarit
    dets 1992 -- Eesti Panga otsusega lähevad UBB õigused ja kohustused üle PEPile
    jaan 1993 -- riigikogu otsustab luua VEB-fondi
    1993 -- AS AO Imbi omandab Erkersi nõude UBB vastu
    1996 -- Ühispangale lähevad pärast PEPi liitmist üle ka tema õigused ja kohustused
    1998 -- ASi AO Imbi pankrotihaldur esitab hagi 46,7 mln krooni sissenõudmiseks Ühispangalt
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Kuudepikkune vaidlus jõuab lõpule: USA näib lõpuks Ukrainale abi andvat
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.