• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankrotihaldur nõuab Ühispangalt 50 mln krooni

    Imbi pakrotihaldur Indrek Leppik kinnitas eile Tallinna linnakohtus, et ta kavatseb esialgses hagis nimetatud 46,7 mln krooni veelgi suurendada intresside võrra, mida see summa oleks pangas hoiusena teeninud, ja täpsustatav nõue on ilmselt üle 50 mln krooni. Leppiku arvates loodi Moskvas külmutatud vahendeid koondav VEB-fond, et aidata pankadel oma raha kätte saada, sest Moskvas avasid konto pangad, mitte pangakliendid.
    Ka Imbit esindanud vandeadvokaadi Kalev Bachmanni sõnul oli Läti firmal Erkers, kellelt Imbi on nõude üles ostnud, tsiviilõiguslik suhe UBBga, mitte NSVLi välismajanduspangaga. Bachmanni meelest oli pangaklientide nõuete koondamine riiklikku VEB-fondi ebaseaduslik.
    Ühispanka esindanud vandeadvokaat Aare-Heino Raig viitas mitmele kohtuasjale tõendamaks, et Imbi on seni käsitanud ka VEB-fondi kreeditorina. Seega üritab Imbi ühte ja sama rahasummat eri modifikatsioonis korraga kahest kohast välja nõuda. Raig osutas riigikogu otsusele jaanuarist 1993, mille kohaselt tuleb NSVLi välismajanduspangas külmutatud vahendite tagasisaamine lahendada VEB-fondi kaudu.
    Teine Ühispanga esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste ütles, et kui Imbil oleks PEPis, kellele UBB kohustused ja õigused üle läksid, avatud konto, siis peaks tal olema ka võimalus esitada konto väljavõte.
    Kohus kaasas ilma iseseisva nõudeta hagejatena kohtuprotsessi ka VEB-fondi ja Läti firma Erkers. Samas jättis ta rahuldamata Bachmanni taotluse kutsuda kohtusse tunnistusi andma Imbi asutaja Vambola Kolbakov. Bachmann ütles hiljem, et sellega püütakse Kolbakovi suu kinni toppida.
    Vandeadvokaat Kalev Bachmann viitas seejuures Tallinna linnakohtus aasta tagasi tehtud otsusele, millega kohustati Ühispanka ASile AO Imbi külmutatud kontolt 20 000 kr välja maksma. Kui pank oli esitanud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, saavutasid Kolbakov ja Ühispank kohtuvälise kokkuleppe, mistõttu Imbi oma hagiavalduse tagasi võttis. Kolbakov tõdes, et kokkulepe oli suuline ja see saavutati eelmisel aastal, kuid pank seda ei täitnud.
    NSVLi välismajanduspanka jäi Eesti pankadel kinni kokku 890 mln krooni.
    Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann ütles, et 1993. a ettevõtteregistrisse kantud VEB-fondi kohta vormistatakse praegu dokumente tema kandmiseks sihtasutuste registrisse, mis peab seaduse järgi toimuma enne 1. oktoobrit. Ehkki jõustunud kohtuotsusega on Eesti Pangale pandud kohustuseks kutsuda kokku VEB-fondi kreeditoride üldkoosolek, kes peab valima fondi juhatuse, pole keskpank seda seni suutnud teha. Eesti Pank on seni olnud seisukohal, et Moskvas külmutatud 890 mln krooni saatus ei lahene enne, kui Eesti ja Venemaa saavutavad sellekohase riikidevahelise kokkuleppe. Ka ei kavatseta enne seda kellelegi väljamakseid teha.
    dets 1991 -- Läti firmal Erkers oli UBB kontol dollarites 46,7 miljonit krooni
    veebr 1992 -- NSVLi välismajanduspank, kus UBB oma klientide valuutat hoidis, külmutas UBB kontol olnud 40 miljonit USA dollarit
    dets 1992 -- Eesti Panga otsusega lähevad UBB õigused ja kohustused üle PEPile
    jaan 1993 -- riigikogu otsustab luua VEB-fondi
    1993 -- AS AO Imbi omandab Erkersi nõude UBB vastu
    1996 -- Ühispangale lähevad pärast PEPi liitmist üle ka tema õigused ja kohustused
    1998 -- ASi AO Imbi pankrotihaldur esitab hagi 46,7 mln krooni sissenõudmiseks Ühispangalt
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.