Põhjala ei vaja lisaelektrit

Põhjala elektrituru avamine vabaks konkurentsiks on löönud elektri hinna nõnda alla, et see on hakanud elektri toojaile ja ülekandjatele juba muret tegema. Ehkki elektri hind on nüüd tõeliselt madal, on hind õige, sest see on turu osapoolte määratud, tõdeb Nurmimäki.

Kindel on aga see, et niisuguse hinnataseme juures ei tasu enam uusi tootmisvõimsusi rajada. Ka Soomes ja Rootsis on uute ja tagavarajaamade rajamine seisma pandud, sest keegi ei soostu nende kulusid kandma.

Põhjamaade elektritootjate organisatsiooni augustikuisel nõupidamisel prognoositi, et Põhjamaades tekib lisavajadus elektri järele kõige varem aastail 2004--2005. Selle saaks katta uute gaasijõujaamadega, mille ehitamine võtab aega kolm aastat.

Soomes on praegu 110 jõujaama ja Rootsis 250, Norras veelgi enam. Et välismaa (Saksa ja Prantsuse) firmad on tulnud Põhjala energiaturu avamise kogemusi hankima, siis on jaamade müügihinnad kerkinud märksa kõrgemale, kui praegune madal elektri hind seda eeldaks.

IVO tegevdirektor rõhutab, et IVO endagi strateegia on laiendada tegevust välismaale, sedamööda kuidas seal energiaturud avanevad. IVO peab kogu Läänemere piirkonda arvestatavaks turuks, kus ta on asunud tegutsema koos Nestega Fortumi kontsernis, ja Rootsit oma koduturuks, kus tal on Birka Energi kaudu 800 000 klienti.

Mis Eestisse puutub, siis Imatran Voima juhataja Mikko Rönnholmi meelest on Eesti energiaseadus ja USA firma NRG pakkumus omavahel vastuolus. Eesti seadus eeldab vaba energiaturgu, mis tähendab, et samaaegselt ei saa NRG-le anda elektritootmise ainuõiguse pikaajalist tagatist.

Kauppalehti viitab Eesti ajakirjanduse spekulatsioonidele, et Eesti ja Soome vahelise elektrikaabli idee on abinõu, mille ülesanne on aeglustada Narva jõujaamade erastamist ja ameeriklaste kätte minekut. KL-ÄP