Rootsi energiapoliitika selgusetu

1997. a andis Rootsis 12 tuumareaktorit 48% riigi elektrist. Nende sulgemine on seotud suurte kuludega ning tõstab energia hinda, mis mõjuks halvasti Rootsi konkurentsivõimele. On tõenäoline, et Rootsil tuleb sellisel juhul hakata elektrit importima, eelkõige Soomest, kes omakorda tahab seda hankida Baltimaadest ja Venemaalt.

Rootsi kodanlikud erakonnad -- mõõdukad, rahvapartei ja kristlikud demokraadid -- pooldavad tuumareaktorite kasutamise jätkamist. Mõõdukate liider Carl Bildt nimetab reaktorite sulgemise otsust Rootsi tragöödiaks, millega kaasneb tohutu kapitalikulu ja massiline töötus.

Sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsus on reaktorite sulgemiseks ette näinud 8 miljardit Rootsi krooni ehk 13,6 miljardit Eesti krooni, kuid asjatundjate arvates tuleb see summa märksa suurem.

Tuleva aasta 1. juuliks on kavas sulgeda Barsebäckis esimesed kaks reaktorit. Sulgemise otsus on vaidlustatud ülemkohtus, sest Barsebäcki reaktorite omanik erafirma Sydkraft väidab, et reaktorite sulgemisega loob valitsus konkurentsieeliseid riiklikule firmale Vattenfall.

Rootsi ajaleht Dagens Nyheter kirjutab, et tuumaenergia ainsaks alternatiiviks on maagaas. Praegu käib suure saladuskatte all Rootsit hõlmavate gaasijuhtmete projekteerimine. Ühelt poolt on tegemist Soome Neste ja Vene Gazpromi Vene gaasi juhtmega ja teiselt poolt Norra gaasi juhtmega. Põhjala kavandatava gaasijuhtmestiku plaan avalikustatakse pärast Rootsi valimisi. Seda projekti toetab muuseas ka Euroopa Liit. DN-REUTERS-ÄP