Aktsiavaidlus esmakordselt kohtusse

Ühispanga juriidilise osakonna juhataja Liivia Toomik, kes on ühtaegu väärtpaberibörsi vahekohtu nõukogu liige, ütles, et investorid on esitanud ka nende pangale pretensioone, kuid seni on jõutud kompromissideni. Toomik kinnitas, et ka Ühispanga maaklerid peavad investoritelt tulnud kõned hilisemate arusaamatuste vältimiseks linti võtma.

Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori kohusetäitja André Nõmm tõdes, et ka neile on tulnud telefonikõnesid, kus investorid avaldavad rahulolematust maakleri sooritatud tehingute üle.

Nõmm ütles samas, et ega praegune väärtpaberituru seadus võimaldagi inspektsioonil investori ja maakleri suhetesse sekkuda. Uue väärtpaberituru seaduse eelnõu pidi rahandusministeeriumist valitsusse jõudma juba 1. septembril, kuid on seni kooskõlastamisringil.

Börsi vahekohtu nõukogu on Toomiku sõnul seni arutanud vaid kahte juhtumit. Neist esimene oli ühe eraisiku pretensioon Tallinna Panga vastu, kes investori meelest ei täitnud maaklerile antud maksekorraldust täpselt. Asi vahekohtuni siiski ei jõudnud, sest investor jättis vahekohtu tasu maksmata. Teine juhtum puudutas börsi enda pretensiooni Hansapanga vastu, kellelt nõuti trahvi tasumist börsile esitatud teate hilinemise pärast.

Eelmise aasta lõpul süüdistas Rootsi alam Tony Esenlund oma börsikaotuses samuti Hansapanka. Esenlundi esindav advokaat Jürgen Kirsis ütles, et ta on Hansapangale saatnud korduvalt järelepärimisi, kuid vastused neile on visad tulema.

Esenlund leiab, et paljud tema nimel tehtud tehingud oleksid pidanud jääma tegemata, sest ta polnud neid oma allkirjaga kinnitanud. Vaatamata sellele, et allkirja nõue oli fikseeritud ka panga ja investori vahel sõlmitud lepingus, on Hansapank seni pidanud Esenlundi argumente põhjendamatuks.

Kirsis ei osanud veel öelda, kas ka Esenlund otsustab kohtusse hagiavalduse esitada, sest on panga juriidiliselt põhjendatud seisukoha ootel.