Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas EL suretab Eestis välja efektiivse põllu- majanduse?

    Olen täiesti nõus. Oletame, et Eesti on tä-nase Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika juures ELi liige. Kahetsusväärselt ei ole Eesti põllumajanduses toimunud kvalitatiivseid strukturaalseid muutusi nagu muus majanduses. Tootmise efektiivsus ei ole tõusnud, tootmine ei ole läinud üle reaalsele eraomandusel baseeruvale tootmisele. Väga palju on ühistuid, mis ei ole tekkinud peremeeste ühistegevuse tulemusena, vaid kolhoosi ümbernimetamisel.
    Kui sellistes tingimustes tuleks EL abiraha, mis on tegelikult väga massiivne, Eesti põllumajandusse, siis väheneks veel surve ja võimalus muuta meie põllumajandustootmist ja maaelu. Ja need suhteliselt ebaefektiivsed struktuurid näeksid võimalust edasi eksisteerida.
    Praeguses KMÜ poliitikas on näha, et tehakse kõik selleks, et luua ühistutele soodustingimusi, et nad jõuaksid piltlikult öeldes ära oodata raha, mis vanasti tuli Moskvast, nüüd siis Brüsselist.
    Eesti ei ole Poola. Eesti on Euroopa Lii-dule niivõrd väike põllumajandusüksus, et siinne tootmine tema tasakaalu ei riku. Kui Eesti suudab ELiga väga kiiresti ühineda, siis on see Eesti põllumehele väga kasulik.
    Tegelikult suretab Eesti põllumajandust välja hoopis töötlev tööstus. Sellega, et meil on teda rohkem kui Eestis toorainet. ELi raha ei muuda Eesti põllumajandust ebaefektiivseks. Riik jagab raha lihtsalt väga rumalalt. Praegu jagatakse ühe lehma pidajale ja tuhande lehma pidajale ühel ja samal alusel. See on ääretult vale. Eesti pole endale selgeks teinud, millist põllumajandust ta vajab.
    Aga see on loomulik, et põllumajandust tuleb toetada, sest on kaks alternatiivi, ka Euroopas. On võimalus lõpetada põllumajanduse doteerimine, aga see tähendaks, et ELi riigid peaksid kauplustes põllumajandussaaduste hinda 30--40% tõstma. See oleks sotsiaalne plahvatus ja seda Euroopa kardab. Järelikult tuleb seda teha nagu hiidlase koera saba lõikamist-- jupphaaval. Põllumajandustoodang ei saa igal juhul nii odav olla. Kas see raha tuleb siis ELi kaudu või tõusevad hinnad kauplustes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Raadiohommik: millal kord kiire hinnatõus maha rahuneb?
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Soome ja Rootsi said NATO liitumisprotokollile allkirjad, algab ratifitseerimiste ralli
NATO liikmesriikide saadikud allkirjastasid Soome ja Rootsi liitumisprotokollid. See on viimane samm enne parlamentide heakskiitu.
NATO liikmesriikide saadikud allkirjastasid Soome ja Rootsi liitumisprotokollid. See on viimane samm enne parlamentide heakskiitu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.