• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,31%8 784,92
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,27
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,31%8 784,92
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,27
  • 28.09.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas EL suretab Eestis välja efektiivse põllu- majanduse?

Olen täiesti nõus. Oletame, et Eesti on tä-nase Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika juures ELi liige. Kahetsusväärselt ei ole Eesti põllumajanduses toimunud kvalitatiivseid strukturaalseid muutusi nagu muus majanduses. Tootmise efektiivsus ei ole tõusnud, tootmine ei ole läinud üle reaalsele eraomandusel baseeruvale tootmisele. Väga palju on ühistuid, mis ei ole tekkinud peremeeste ühistegevuse tulemusena, vaid kolhoosi ümbernimetamisel.
Kui sellistes tingimustes tuleks EL abiraha, mis on tegelikult väga massiivne, Eesti põllumajandusse, siis väheneks veel surve ja võimalus muuta meie põllumajandustootmist ja maaelu. Ja need suhteliselt ebaefektiivsed struktuurid näeksid võimalust edasi eksisteerida.
Praeguses KMÜ poliitikas on näha, et tehakse kõik selleks, et luua ühistutele soodustingimusi, et nad jõuaksid piltlikult öeldes ära oodata raha, mis vanasti tuli Moskvast, nüüd siis Brüsselist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti ei ole Poola. Eesti on Euroopa Lii-dule niivõrd väike põllumajandusüksus, et siinne tootmine tema tasakaalu ei riku. Kui Eesti suudab ELiga väga kiiresti ühineda, siis on see Eesti põllumehele väga kasulik.
Tegelikult suretab Eesti põllumajandust välja hoopis töötlev tööstus. Sellega, et meil on teda rohkem kui Eestis toorainet. ELi raha ei muuda Eesti põllumajandust ebaefektiivseks. Riik jagab raha lihtsalt väga rumalalt. Praegu jagatakse ühe lehma pidajale ja tuhande lehma pidajale ühel ja samal alusel. See on ääretult vale. Eesti pole endale selgeks teinud, millist põllumajandust ta vajab.
Aga see on loomulik, et põllumajandust tuleb toetada, sest on kaks alternatiivi, ka Euroopas. On võimalus lõpetada põllumajanduse doteerimine, aga see tähendaks, et ELi riigid peaksid kauplustes põllumajandussaaduste hinda 30--40% tõstma. See oleks sotsiaalne plahvatus ja seda Euroopa kardab. Järelikult tuleb seda teha nagu hiidlase koera saba lõikamist-- jupphaaval. Põllumajandustoodang ei saa igal juhul nii odav olla. Kas see raha tuleb siis ELi kaudu või tõusevad hinnad kauplustes.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele