Parts sõnas, et praegu tegeleb riigikontroll tõuaretuseks eraldatud raha kontrollimisega, kuid ettevalmistused käivad kogu põllumajandustoetuse efektiivsuse analüüsimiseks. Töö algab lähemal ajal ja kuulub riigikontrolli neljanda kvartali tööplaani.

Sel aastal eraldati riigieelarvest põllumajandustoetuseks üle 500 miljoni krooni, millest 200 miljonit oli otsetoetust põllumajandustootjatele. Järgmisel aastal on kavas põllumajandustoetust suurendada 730 miljonile kroonile, millest otsetoetuste osa on ligi 300 miljonit krooni. Parts lisas, et selle aasta analüüsi valguses on võimalik hinnata tuleva aasta põllumajandustoetuste efektiivsust.

Partsi sõnul on väga oluline saavutada ligipääs igasugusele informatsioonile, mis on seotud riigi rahaga. «Kui raha läheb erasektorisse mingi toetusfondi kaudu, siis peab olema võimalus pääseda ka seda raha saanud talunikuni. See pole taluniku kontroll, vaid avaliku sektori efektiivsuse kontroll,» rääkis ta.

Parts soovib riigikontrolli eesmärke laiendada, et muuta see avaliku halduse tulemuslikkuse hindajaks. «Minu jaoks on keskne küsimus püüda leida põhjuseid, miks riigi valitsemine pole efektiivne,» lausus ta.

Paari nädala pärast valitsuskabinetis arutlusel olev uus riigikontrolli seaduseelnõu annab riigikontrollile voli kehtestada väline kontroll kogu avaliku raha üle. See tähendab ka kohalike omavalitsuste raha, mida seni kontrollib kohalik volikogu.

«Kui riigikontroll asub volikogust kõrgemal, siis pole ju volikogul enam mõtet,» nentis Harku vallavanem Suvel Roos. Tema ei näe võimalust, et riigikontroll võiks kohalike omavalitsuste raha kasutamist hinnata.

Riigile kuuluva Mustamäe haigla direktori Ralf Allikvee sõnul tekib temal küsimus, kes kontrollib sel juhul riigikontrolli. «Ajaloost on teada, et heaga selline ülim kontroll ei lõpe,» lisas ta.

ASi Eesti Energia peadirektori Gunnar Oki sõnul saab riigikontrolli ülesande määrata ainult tema looja ehk riik. «Omaniku asi peaks olema ka see, kas kontrolli tulemused avalikustatakse ja mida nendega üldse peale hakatakse,» lausus ta.

Kuna ka Eesti Energia kuulub riigile, võib riigikontroll siin ka põhimõtteliselt kõike kontrollida, lisas Okk.

Riigikontroll soovib Juhan Partsi sõnul osaleda võimalikult varajases staadiumis riigieelarve koostamisel.

«Valitsus suhtub ideesse positiivselt, kuid tõenäoliselt on pisut ebamugav sellist otsust langetada,» sõnas Parts.

Erinevalt paljudest riigiasutustest taotleb riigikontroll järgmise aasta eelarvest võrreldes tänavu saadud rahaga peaaegu poole võrra enam juurde ehk kokku 26 miljonit krooni. Partsi sõnul on seda vaja töötajate täiendõppeks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös.