Analüütikute sõnul on globaalne majandus praegu pärast 1970. aastate nafta?okki suurima probleemi ees ning maailma ökonomistid on hakanud järjest rohkem rääkima rahvusvahelise valuutafondi (IMF) ja maailmapanga reformimise vajadusest.

Maailma finantsinstitutsioonide reformimise plaani tutvustas läinud nädalal G7 riikidegrupi eesistujamaa Suurbritannia peaminister Tony Blair ja seda arutati ka Viinis, kuid Saksa liidupanga president Hans Tietmeyer väljendas maailma finantssüsteemi muutmisele avalikku vastuseisu.

Viinis kõnelnud IMFi tegevdirektor Michel Camdessus arvustas teravalt Venemaad ja asus reformitaotlejate suhtes vasturünnakule. «IMF tahetakse teha patuoinaks kõiges, mis praegu maailmas valesti on,» lausus ta. Venemaa kohta ütles ta, et «me ei kavatse anda uut raha Venemaa kehva majandusse».

IMF on külmutanud Venemaale sel kuul lubatud 4,3 mld dollari suuruse osalaenu, soovides enne garantiid, et laen läheb palgavõlgade ja laenude maksmiseks.

Ka Euroopa Liidu rahandusministrid ei soovi anda Venemaale uusi laene, kuid laene on lubanud jätkata Euroopa arengupank (EBRD) ja Euroopa investeerimispank (EIB), kelle laenuprogrammid on hästi kontrollitavad.

Nii Euroopa keskpanga juht Wim Duisenberg kui ka Hans Tietmeyer kuulutasid Viinis kindlalt, et Euroopas intresse ei alandata (ka siis, kui USA seda teeb), kuna see kärbiks Euroopa keskpanga tegevusvõimalusi ühisrahale üleminekul tuleva aasta algul. Duisenberg ütles, et keskpank loodab kõigele vaatamata tuleval aastal eurotsoonis kolmeprotsendilist majanduskasvu.

Rahandusministrid leppisid kokku, et rahaliidust (EMU) väljajääva Taani krooni ja Kreeka drahmi lubatud kõikumisulatus Euroopa vahetuskursi mehhanismi ERM2 keskse vahetuskursi suhtes on vastavalt 2,25 ja 15%. Nii Rootsile kui ka Suurbritanniale avaldati järjekordselt survet, et nad ERM2ga ühineks, mis on enamiku riikide väitel rahaliitu pääsemise eeldus. Sellele vaatamata ei kavatse ei britid ega rootslased sellega kiirustada. REUTERS-DI-ÄP