• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa uut laenu ei saa

    Analüütikute sõnul on globaalne majandus praegu pärast 1970. aastate nafta?okki suurima probleemi ees ning maailma ökonomistid on hakanud järjest rohkem rääkima rahvusvahelise valuutafondi (IMF) ja maailmapanga reformimise vajadusest.
    Maailma finantsinstitutsioonide reformimise plaani tutvustas läinud nädalal G7 riikidegrupi eesistujamaa Suurbritannia peaminister Tony Blair ja seda arutati ka Viinis, kuid Saksa liidupanga president Hans Tietmeyer väljendas maailma finantssüsteemi muutmisele avalikku vastuseisu.
    Viinis kõnelnud IMFi tegevdirektor Michel Camdessus arvustas teravalt Venemaad ja asus reformitaotlejate suhtes vasturünnakule. «IMF tahetakse teha patuoinaks kõiges, mis praegu maailmas valesti on,» lausus ta. Venemaa kohta ütles ta, et «me ei kavatse anda uut raha Venemaa kehva majandusse».
    IMF on külmutanud Venemaale sel kuul lubatud 4,3 mld dollari suuruse osalaenu, soovides enne garantiid, et laen läheb palgavõlgade ja laenude maksmiseks.
    Ka Euroopa Liidu rahandusministrid ei soovi anda Venemaale uusi laene, kuid laene on lubanud jätkata Euroopa arengupank (EBRD) ja Euroopa investeerimispank (EIB), kelle laenuprogrammid on hästi kontrollitavad.
    Nii Euroopa keskpanga juht Wim Duisenberg kui ka Hans Tietmeyer kuulutasid Viinis kindlalt, et Euroopas intresse ei alandata (ka siis, kui USA seda teeb), kuna see kärbiks Euroopa keskpanga tegevusvõimalusi ühisrahale üleminekul tuleva aasta algul. Duisenberg ütles, et keskpank loodab kõigele vaatamata tuleval aastal eurotsoonis kolmeprotsendilist majanduskasvu.
    Rahandusministrid leppisid kokku, et rahaliidust (EMU) väljajääva Taani krooni ja Kreeka drahmi lubatud kõikumisulatus Euroopa vahetuskursi mehhanismi ERM2 keskse vahetuskursi suhtes on vastavalt 2,25 ja 15%. Nii Rootsile kui ka Suurbritanniale avaldati järjekordselt survet, et nad ERM2ga ühineks, mis on enamiku riikide väitel rahaliitu pääsemise eeldus. Sellele vaatamata ei kavatse ei britid ega rootslased sellega kiirustada. REUTERS-DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Nafta taastub kuus nädalat kestnud langusest
Nafta hind on täna kallinenud rohkem kui dollari võrra, sest investorid loodavad, et koroonaviiruse omikrontüve sümptomid on kerged, ja see aitas riskantsematel varadel kallineda. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et Iraan oma eksporti suurendab, nii nagu varem oodati, vahendab Reuters.
Nafta hind on täna kallinenud rohkem kui dollari võrra, sest investorid loodavad, et koroonaviiruse omikrontüve sümptomid on kerged, ja see aitas riskantsematel varadel kallineda. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et Iraan oma eksporti suurendab, nii nagu varem oodati, vahendab Reuters.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Uut koroonatüvi leidub 38 riigis
Koroonaviiruse uus tüvi Omikron on reedese seisuga tuvastatud 38 riigis, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Koroonaviiruse uus tüvi Omikron on reedese seisuga tuvastatud 38 riigis, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).