Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vanad tõed uuel moel
Ajalehes Kommersant Daily avaldatud asepeaminister Juri Masljukovi majandusprogrammi järgi hakkaks rubla kurssi määrama keskpank.
Samuti annab plaan keskpangale välisvaluuta sissetoomise ainuõiguse.
Eksportööridel tuleks edaspidi müüa 25% oma valuutatuludest keskpangale ning realiseerida veel 50% tuludest börsil.
Vene uudisteagentuuride teatel on kaalumisel ka kuldrubla ehk t?ervoonetsi kasutuselevõtt. See tähendaks naasmist bol?evike perioodi, mil Vene rubla oli seotud kullavarude, mitte valuutareserviga.
Majandusprogramm ei nimeta otseselt pankade natsionaliseerimist, kuid näeb ette riikliku rekonstruktsiooni- ja arengupanga loomist «kommertspankade natsionaliseeritud varade baasil».
Uuest pangast saaks analüütikute sõnul kontrolli- ja subsideerimise hoob, mis hingevaakuvaid ettevõtteid kunstlikult elus hoiaks.
Vene meedia teatel jätab programm pankadele võimaluse oma sõltumatus säilitada, kuid suurendab kapitali adekvaatsuse nõuet 400% võrra 5 miljoni ECUni. Sisuliselt tähendab see väikeste pankade väljasuretamist. Omakapital peab kasvama 20 miljonile ECU-le.
Muus osas näeb Juri Masljukovi majandusplaan ette palga- ja pensionivõlgade tasumist eeloleva kahe kuuga. Järgmisel aastal tahab valitsus indekseerida tulud ning tõsta miinimumpalka.
Esmatarbekaupade ning kommunaalteenuste hindu hakkab kontrollima riik.
Kommersant kirjutas, et valitsus vajab sotsiaalkulutusteks 100 miljardit dollarit ning peab selleks raha juurde trükkima.
Valitsus tahab lihtsustada maksusüsteemi ning alandada lisaväärtusmaksu 20 protsendilt 15 protsendile. Ettevõtte tulumaksuks jääks 30%.
Mitmed välisanalüütikud on plaani nimetanud töökõlbmatuks, mis ei lahenda Venemaa peamist probleemi -- eelarvetulude suurendamist.
Rahvusvaheline valuutafond (IMF), kes ennustab Venemaale tänavuseks ja tulevaks aastaks 6% majanduslangust, on mõista andnud, et edasine laenuraha väljamaksmine sõltub otseselt turureformide jätkumisest.
Välislaenudest sõltuv Venemaa peaminister Jevgeni Primakov ei pruugi Masljukovi ettepanekud täies mahus toetada. REUTERS-BNS-ÄP