Kas jõulurahuvalitsuse moodustamine on põhjendatud?

Igal uuel valitsusel on oma sisseelamisaeg, mistõttu mingisugune seadusloome kindlasti pidurdub. Ja teiseks riigi usaldatavus rahvusvahelisel tasandil kindlasti ei kasva, kui valitsused vahetuvad sagedamini, kui põhiseadus ette näeb.

Maailma finantsturge haaranud kriis puudutab üsna teravalt ka Eestit. Ja nii nagu paljud poliitikud on kutsunud elanikkonda üles olema säästlik, peaksid ka valitsus ja poliitilised ringkonnad mõtlema, kuidas raha kokku hoida. Vahevalitsuse moodustamine läheb maksumaksjale kalliks maksma -- palju tuleb maksta koondamistasusid.

Meil on palju valitsusi vahetunud. Alati oleme oodanud, et uus on vanast parem. Siiani on rahvas pidanud pettuma -- hoopis hullemaks lähevad. Võime loomulikult proovida ja lasta kogu rahva valitsusest läbi, aga arvan, et sel poleks suurt mõtet. Eriti kuus kuud enne valimisi.

Võib-olla tõesti peaks kogu valitsus lahkuma, aga praegu peame kokku hoidma. Unustame selle vahevalitsuse ja poliitilise kemplemise. Praegu peaks valitsus mõtlema selle, kuidas tuleme välja majanduskriisist. See, mis toimub pankadega, on vaid pinnavirvendus, hullem ootab ees.

Kui võtta arvesse meie majanduse olu-korda, siis vahevalitsus oleks riigile majanduslikult äärmiselt kahjulik. Põhimõtteliselt on sel sama efekt, kui näiteks inimene sõidab pikka aega Mercedesega, aga ühel päeval istub traktori peale ja hakkab siis mõtlema, kuidas ta saaks selle riistaga edasi sõita. Aga ei oska.

Vahevalitsus oleks ajutine. Kui praegused ministrid on siiani vähemalt mingit tööd teinud, tunnevad küsimusi, siis järgmised tulijad peavad sisse elama ja võib-olla ei jõuagi kuue kuuga niikaugele. Kuidas vahevalitsus saab näiteks kaitsta eelarvet, kui ta ei pruugi olla majandusolukorraga kursiski?