• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas jõulurahuvalitsuse moodustamine on põhjendatud?

    Mina arvan, et Mart Siimann ei astu tagasi. Ükski poliitik pole sellepärast tagasi astunud, et meedia arvab, et ta võiks tagasi astuda. Ja kuna sellist asja ei juhtu, ei tasu jõulurahuvalitsuse üle üldse arutada. See on teoreetiline luul.
    Kui Siimann on valitsuses, saab ta teha populistlikke otsuseid (kuigi Siimann ei ole kunagi midagi olulist otsustanud ja ta on naeratades väga hästi hakkama saanud) ja anda lubadusi, mille tulemusena on tema reklaamikampaania sellesama partei heaks ja arvel oluliselt lihtsam, kui siis, kui ta astuks tagasi.
    Ettevõtjale on kõige olulisem stabiilsus.Igasugune valitsuste vahetamine tihemini kui riigikogu valimistsükkel on majandusele kahjulik.
    Igal uuel valitsusel on oma sisseelamisaeg, mistõttu mingisugune seadusloome kindlasti pidurdub. Ja teiseks riigi usaldatavus rahvusvahelisel tasandil kindlasti ei kasva, kui valitsused vahetuvad sagedamini, kui põhiseadus ette näeb.
    Maailma finantsturge haaranud kriis puudutab üsna teravalt ka Eestit. Ja nii nagu paljud poliitikud on kutsunud elanikkonda üles olema säästlik, peaksid ka valitsus ja poliitilised ringkonnad mõtlema, kuidas raha kokku hoida. Vahevalitsuse moodustamine läheb maksumaksjale kalliks maksma -- palju tuleb maksta koondamistasusid.
    Meil on palju valitsusi vahetunud. Alati oleme oodanud, et uus on vanast parem. Siiani on rahvas pidanud pettuma -- hoopis hullemaks lähevad. Võime loomulikult proovida ja lasta kogu rahva valitsusest läbi, aga arvan, et sel poleks suurt mõtet. Eriti kuus kuud enne valimisi.
    Võib-olla tõesti peaks kogu valitsus lahkuma, aga praegu peame kokku hoidma. Unustame selle vahevalitsuse ja poliitilise kemplemise. Praegu peaks valitsus mõtlema selle, kuidas tuleme välja majanduskriisist. See, mis toimub pankadega, on vaid pinnavirvendus, hullem ootab ees.
    Kui võtta arvesse meie majanduse olu-korda, siis vahevalitsus oleks riigile majanduslikult äärmiselt kahjulik. Põhimõtteliselt on sel sama efekt, kui näiteks inimene sõidab pikka aega Mercedesega, aga ühel päeval istub traktori peale ja hakkab siis mõtlema, kuidas ta saaks selle riistaga edasi sõita. Aga ei oska.
    Vahevalitsus oleks ajutine. Kui praegused ministrid on siiani vähemalt mingit tööd teinud, tunnevad küsimusi, siis järgmised tulijad peavad sisse elama ja võib-olla ei jõuagi kuue kuuga niikaugele. Kuidas vahevalitsus saab näiteks kaitsta eelarvet, kui ta ei pruugi olla majandusolukorraga kursiski?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Tallinki reisijate arv enam kui kahekordistus
Laevafirma Tallink teatas, et vedas tänavu novembris 351 857 reisijat, mida on 121,6% võrra rohkem võrreldes eelmise aasta novembriga.
Laevafirma Tallink teatas, et vedas tänavu novembris 351 857 reisijat, mida on 121,6% võrra rohkem võrreldes eelmise aasta novembriga.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.