Munasõda ajab kanu tapma

«Läti ja Leedu on üliodavate munadega Eesti üle ujutanud ja käib vastastikune hinna allalaskmine, meie jaoks on piir juba käes,» tunnistas Talleggi peadirektor Ants Käsper.

Võrreldes aasta algusega on Eesti suurim munatootja alandanud munade hinda ligi 30 protsenti ja rohkem pole seda peadirektori väitel enam võimalik teha. «Oleme praegu juba miinuses,» sõnas Käsper.

Talleggi munade omahind on Käsperi sõnul madalam kui USAs ja mitmes Euroopa suurriigis, samas ostab ettevõte sööda, mis moodustab munade omahinnast ligi 80 protsenti, maailmahinnaga.

Tallegg on võtnud kulutused firmas range kontrolli alla. «See tähendab tuleviku äralõikamist, sest me ei suuda enam investeerida,» tunnistas Käsper.

Munatoodang moodustab Talleggi tootmismahust kolmandiku.

Käsperi sõnul kasutavad Läti ja Leedu firmad kauba üle piiri toomisel sama skeemi, mida osa Eesti ettevõtteid Venemaale eksportimisel, deklareerides saadetise tegelikust madalama väärtusega ja makstes vähem käibemaksu.

Alates järgmisest nädalast hakkab Tallegg oma munejaid kanu tapma. Kavas on vähendada kanade arvu kolmandiku võrra. Käsperi hinnangul tuleb ettevõtte töömahu vähenemisel 25--35 inimest koondada.

Tallegg ekspordib Lätisse väikestes kogustes broileriliha, kuid mune pole vastupidiselt ajakirjanduses väidetule sinna kunagi saadetud. Tallegg sai hiljuti loa ka kanaliha Ukrainasse eksportida, kuid Ukraina valitsus keelas oma ettevõtetel ettemaksu toodangu eest teha ja nõuab külmutatud toidukauba puhul eeldeklareerimist.

Eestis toodab praegu mune 12 firmat. Talleggi järel on suuruselt teine munatootja Tamsalu Terko, mille tootmismaht moodustab Talleggi omast ligi poole. Ülejäänud kümnes kanalas on 20 000--30 000 munejat kana.