Säästupõrgu Eesti

Netovälisvõla kiire kasv ja üldisest finantskriisist tulenev laenuressursi kallinemine seab meie majanduse silmitsi raskete tulevikuprobleemidega.

Nii perekonnad, ettevõtted kui ka riik peaksid enam investeerima tuleviku kindlustamisse. Meedia kubisebki erilaadsetest üleskutsetest säästlikkusele, mida tõlgendatakse paraku triviaalselt raha mittekulutamisena ja pankadele loovutamisena. Raha on mõtet teenida üksnes kulutamise eesmärgil.

Säästukalduvus ei sõltu mitte üleskutsete kaunist kõlast ja sisendusjõust, vaid tulevikuinvesteeringute -- pikaajalised deposiidid, kogumis- või pensionikindlustus jms -- tegemise reaalsetest võimalustest. Eestlased on veel paar aastat tagasi valitsenud säästlikkusest lahti öelnud, sest tegelikud majandamistingimused muutsid säästmise kahjulikuks ja seega mõttetuks. Eesti on sisuliselt kujunenud säästupõrguks.

Loosung «Hoidke raha hoiukassas (pangas)!» kujutab Eestis endast lihtsalt nõukogude ajast pärinevat tobedust.

Ei perekond, ettevõte ega ka riik ei peaks raha kuskil «hoidma», vaid investeerima turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks. Investeerida on mõtet aga ainult siis, kui on tagatud investeeringu tulusus. Eestis ei ole aga kindel isegi tulevikuinvesteeringu säilimine.

Tallinna börs kujundati soliidse investeerimiskoha asemel lihtsameelsete rahaomanike paljakskoorimise asutuseks, pangad arendati aga hoiustajate lüpsmise agregaatideks.

Arenenud riikides saavad pangakrahhide puhul esimese obaduse oma funktsioone mittetäitnud pankade järelevalveorgan ja selle töötajad, peamiselt kannatavad valearvestuse teinud omanikud, pead ei silitata krahhi tegelikult põhjustanud tegevjuhtidel ja hoiustajad pääsevad tavaliselt kerge ehmatusega.

Eestis on olukord vastupidine: hoiustajad tembeldatakse lollideks ja jäetakse rahast ilma, pangajuhid lahkuvad rikkalike hüvitistega varem «vasakule» suunatud heaolu tarbima, insaideritest omanikud on oma osa samuti pangast laenuvormis välja kantinud ja Eesti Panga pangainspektsioon ootab kiitust järjekordsest krahhist «õigeaegse» informeerimise eest. Sellised tingimused küll tulevikuinvesteeringuid ei võimalda.