Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Säästupõrgu Eesti

    Maailma inimarengu aruannetes toodud andmed näitavad, et 1994. a oli eestlaste säästmiskalduvus väga tugev -- säästuks suunati 28 protsenti loodud SKPst.
    See lõi soodsa baasi investeeringuteks, mida tugevdas veelgi sissevoolav väliskapital. Järgnevatel aastatel on aga eestlaste säästmissoov oluliselt nõrgenenud ja investeeringute peamiseks allikaks on muutunud väliskapital.
    Selle tõttu on väga kiiresti kasvanud Eesti netovälisvõlg, mis ulatus 1998. a teise kvartali lõpul 11,7 miljardi Eesti kroonini. Eesti Panga reservid (12,7 miljardit krooni) kujutavad endast käibeloleva raha tagatist ja ei ole seetõttu kasutatavad võlakohustuste kattevarana. Seega ulatub reaalmajanduse netovälisvõlg tegelikult üle 24 miljardi Eesti krooni ja lühiajalisi kohustusi on ca 10 miljardit krooni.
    Netovälisvõla kiire kasv ja üldisest finantskriisist tulenev laenuressursi kallinemine seab meie majanduse silmitsi raskete tulevikuprobleemidega.
    Nii perekonnad, ettevõtted kui ka riik peaksid enam investeerima tuleviku kindlustamisse. Meedia kubisebki erilaadsetest üleskutsetest säästlikkusele, mida tõlgendatakse paraku triviaalselt raha mittekulutamisena ja pankadele loovutamisena. Raha on mõtet teenida üksnes kulutamise eesmärgil.
    Säästukalduvus ei sõltu mitte üleskutsete kaunist kõlast ja sisendusjõust, vaid tulevikuinvesteeringute -- pikaajalised deposiidid, kogumis- või pensionikindlustus jms -- tegemise reaalsetest võimalustest. Eestlased on veel paar aastat tagasi valitsenud säästlikkusest lahti öelnud, sest tegelikud majandamistingimused muutsid säästmise kahjulikuks ja seega mõttetuks. Eesti on sisuliselt kujunenud säästupõrguks.
    Loosung «Hoidke raha hoiukassas (pangas)!» kujutab Eestis endast lihtsalt nõukogude ajast pärinevat tobedust.
    Ei perekond, ettevõte ega ka riik ei peaks raha kuskil «hoidma», vaid investeerima turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks. Investeerida on mõtet aga ainult siis, kui on tagatud investeeringu tulusus. Eestis ei ole aga kindel isegi tulevikuinvesteeringu säilimine.
    Tallinna börs kujundati soliidse investeerimiskoha asemel lihtsameelsete rahaomanike paljakskoorimise asutuseks, pangad arendati aga hoiustajate lüpsmise agregaatideks.
    Arenenud riikides saavad pangakrahhide puhul esimese obaduse oma funktsioone mittetäitnud pankade järelevalveorgan ja selle töötajad, peamiselt kannatavad valearvestuse teinud omanikud, pead ei silitata krahhi tegelikult põhjustanud tegevjuhtidel ja hoiustajad pääsevad tavaliselt kerge ehmatusega.
    Eestis on olukord vastupidine: hoiustajad tembeldatakse lollideks ja jäetakse rahast ilma, pangajuhid lahkuvad rikkalike hüvitistega varem «vasakule» suunatud heaolu tarbima, insaideritest omanikud on oma osa samuti pangast laenuvormis välja kantinud ja Eesti Panga pangainspektsioon ootab kiitust järjekordsest krahhist «õigeaegse» informeerimise eest. Sellised tingimused küll tulevikuinvesteeringuid ei võimalda.
    Pangakrahhe ei juhtu isegi Eestis siiski iga päev -- korraliku tulutoova pankroti ettevalmistamine nõuab aega. Pidevalt näitab aga rahalise investeeringu võimalust reaalintressi tase -- mitme protsendipunkti võrra ületab deposiidilt, kindlustussummalt vms makstav intress inflatsiooni taset.
    Kuni 1997. a lõpuni oli Eestis rahapaigutuse reaalintress pidevalt negatiivne. See ei kutsu ühtegi majanduslikult mõtlevat inimest säästma, vaid tõestab võlgu elamise kasulikkust. Negatiivse reaalintressi tekitas Eestis aga Eesti Panga rahapoliitika: odava välisraha sissevool paisutas käibivat rahamassi ja tõstis inflatsiooni taset, sest keskpank jättis vastavad siirded steriliseerimata.
    Madala intressiga välisraha ei sunni aga kodumaisele rahaomanikule inflatsioonitasemest kõrgemat intressi pakkuma ja viimane otsib võimalust raha kiirelt kaubaks vahetada. Reaalse tarbimissunni kõrval pole formaalsed üleskutsed säästlikkusele sentigi väärt.
    Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandusprofessor.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.