Välisraha vool Eestisse peatub

Nii Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus kui rahandusminister Mart Opmann kuulutasid pärast Washingtonist naasmist kui ühest suust välisinvesteeringute ajutisest peatumisest.

Pidasime silmas kommertspankadele antavaid krediidiliine, sündikaatlaene, portfelliinvesteeringuid ning otseinvesteeringuid, selgitab Lõhmus mõni päev hiljem.

Pärast väikest pausi lisab ta, et otseinvesteeringud ettevõtetesse on ehk paremas seisus, sest nende tegemisel lähtutakse pikaajalisest perspektiivist. Välisinvesteeringule tähendab sõna pikaajaline perioodi üle viie aasta, võib-olla isegi kuni 15-16 aastat.

Õige ta on, esimese peatselt Eestisse jõudva otseinvesteeringuna tuleb kohe meelde Swedbanki poolt Hansapanka aktsiaemissiooni kaudu paigutatav 1,5 miljardit krooni.

Kui isegi arenenud riikide võlakirju ei peeta vääriliseks investeeringuks, siis on naiivne arvata, et investeeritakse siia, räägib Lõhmus.

Tavapäraselt üldsõnaliseks jääv rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindaja Eestis Dimitri Demekas pole päris nõus Lõhmusega. See, et reitinguagentuur Standard & Poor's jättis Eesti reitingu samaks, peaks valuutafondi esindaja sõnul näitama, et välisturg siiski Eestit ühte patta äpardunud majanduspiirkondadega ei pane ja investeeringute peatumine pole sugugi kindel.

Asume lootusetu ja õrna lootusega olukorra vahel -- võrreldes nende riikidega, kelle riigireitingut alandati, peame me loomulikult rahul olema, möönab Lõhmus.

Samas ei ole olukord sugugi pöördumatult hea, sest agentuurid hoiavad meid teravdatud tähelepanu all ja iga väiksemgi möödalaskmine võib kaasa tuua reitingu alandamise, lisab ta.

Venemaale orienteeritud ettevõtjad usuvad, et Venemaa turg avaneb poole aasta pärast samas mahus ja siis läheb elu jälle heaks. Nad jätavad arvestamata, et üldine olukord majanduses ei taastu veel niipea eelmise aasta tasemel.

Kui mullu oli pankadest võimalik saada laenu 11 protsendiga, siis lähematel aastatel jääb see kauniks unistuseks. Ettevõtted, kes koostasid oma äriplaanid eelmise aasta arengule tuginedes, on praegu tõsises hädas, uute projektide realiseerimiseks ei ole kapitali.

Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke ja Ühispanga asepresident Margus Schults kinnitavad ühest suust, et intressid ei jää praegusele tasemele. Lage, milleni intressid võiksid tõusta, ei ole, kinnitavad mehed, kes esindavad Eesti rahamaailma põhitegijaid.

Kommertspankade võimalused krediidiliine kaasata ei ole eelmise aastaga võrreldavad. Kuigi Hansapank loodab novembri lõpuks saada aktsiaemissioonist ja pikaajalisest laenust kokku ligi 3 miljardit krooni, jääb pankadel laenutegevuse arendamiseks loota vaid kodumaistele hoiustele.

Eesti pankade bilansimaht kahanes septembris 3,7 protsenti, hoiuste maht seejuures 2,2 protsenti. Pole ime, et möödunud nädalal tõstsid Hansa- ja Ühispank aastase tähtajalise hoiuse intressi 1,5protsenti, 13 protsendile.

Nüüd tuleb keskenduda lokaalsetele probleemidele ja mõelda, kuidas me välismaailma silmis paistame, kinnitab Lõhmus.

Ühes on rahanduseksperdid ühel meelel. Sellist börsibuumi nagu möödunud aastal pole Eestis oodata niipea.

Taolist asja juhtub ehk kord kümne aasta jooksul, arvab Lõhmus koguni.

See tähendab, et paljud meile armsaks saanud (börsi)ettevõtted lähevad väliskapitali kätte. Mõnede meelest ehk liiga odavalt. Teisalt võimaldab strateegilise investori kaasamine vahepealsed üheksa halvemat aastat üle elada.

Kui ostetakse aktsiaid praeguse hinnaga, oleme või sees, ettevõtete hind võiks olla veelgi madalam, lausub Lõhmus.

Välisinvesteeringute kahanemine toob välja veel ühe ohu. Seni tasakaalustab negatiivset kaubandusbilanssi, kus import Eestisse ületab siinsete ettevõtete eksporti, välisinvesteeringute juurdevool.

Selle kadumisel või vähenemisel tuleb maksebilansi tasakaalus hoidmiseks kulutada enam krooni kattevara, mis viib musta stsenaariumi korral surveni krooni devalveerimiseks.

Konjunktuuriinstituudi hinnangul jätkab väliskaubanduse defitsiit kasvamist ja majanduskasv jääb kolmandas kvartalis loodetud 9% asemel neljale-viiele protsendile.

Majandusolukord jätkab halvenemist poole aasta vältel, olles kuue kuu pärast halvem kui septembris, leiavad konjunktuuriinstituudi eksperdid.

Seega majandus- ja tarbimisbuum on selleks korraks möödas. Küsimus on, kui kauaks.

Peaministri endine majandusnõunik, praegu Bostonis õppiv audiitor- ja konsultatsioonifirma PriceWaterhouseCoopers analüütik Hardo Pajula peab olulisemateks riskiteguriteks Eesti majanduses poliitikuid ja alles siis maailmamajanduse arengut.

Suurim riskitegur praegu on kevadel eesootavad valimised. Pole põhjust arvata, et Eesti majandusolukord selleks ajaks paraneb, pigem tuleb silmitsi seista tõsisemate probleemidega, mida saab populistlikel eesmärkidel ära kasutada, arvab ta.

Stabilisatsioonifondi välismaal hoitav 2 miljardit krooni on selline magus raha, millest on valimiste käigus raske end eemale hoida. «On oht, et see raha sealt kapist veel enne valimisi välja tuleb,» kinnitab Pajula.

Pajula pole ka nõus riigieelarve 16% kasvuga järgmisel aastal. Ma ei imestaks, kui nominaalne kasv oleks järgmisel aastal null, leiab ta, lisades, et riigieelarvelised asutused ei ole senini aru saanud olukorra tõsidusest.