Korduvalt oma huvi Eesti pangandusturul osalemise vastu deklareerinud SEB esitas läinud nädala esmaspäeval Eesti Pangale taotluse omandada kolmandik Eesti Ühispangast

Skandinaavlaste tung Eesti pangandusse on arusaadav -- avab ju see tee Baltimaade pangandusturule. Hansapangas suurosaluse omandamisega agressiivse Swedbanki kõrval veidi hiljaks jäänud SEB tegi huvitava käigu -- müüs oma tüki Hansapangast Swedile maha ning teenis kopsaka summa, mida on nüüd hea niinimetatud hoburauapanga ostmiseks tarvitada.

Veidi omapäraseks võib aga pidada kogu tehingu ümber valitsevat salapära. Kui Hansapanga ostmise ralli ajal kuulutas SEBi asepresident Lars Gustafsson valjuhäälselt oma soovist, siis nüüd ei kosta kosilaselt kippu ega kõppu.

Ka kositava Ühispanga selgitused piirdusid mittemidagiütleva lausega -- enne kokkulepete sõlmimist ei kommenteeri.

See aga olgu juba asjaosaliste südametunnistuse asi, millal tasapisi väljaimmitseva suitsu tekitajat -- tuld -- ka teistele näha antakse. Fakt on see, et signaal turule on antud ja Ühispanga väikeinvestorid võivad rõõmust kilgata -- aktsia hinna liikumist iseloomustab juba tuntuks saanud tempo magnifico. Ja loomulikult ülespoole.

Rahunemiseks on põhjust ka vahepealsete kiirete sündmuste (EVEA ja ERA Panga moratoorium, Foreksi-EstIBi riigistamine) tõttu pangandusse usu kaotanud inimestel, kes samuti Ühispangast oma raha välja viima tõttasid. Mõjukas välisinvestor annab alust arvata, et pangandus tähendab taas kauplemist usaldusega.

Nii Ühispank kui ka SEB saaksid sellele arvamusele veelgi hoogu lisada, kui lõpetaksid oma seni nii kiiva ei-kommenteeri-hoiaku.