Ebaterve huvi minu äri vastu

Tõeliselt vahva oli farmaatsiatehase juhi Arno Kaseniidu põhjendus börsilt lahkumisele: et taastada usaldus ettevõtte vastu ehk vajadus saada lahti negatiivsest tähelepanust.

Mina lisaksin, et selliste avalduste peale tekib tõesti usaldamatus ettevõtte ja tema juhtide vastu. Millist hirmkahtlast äri need ettevõtted siis ajavad, et sellest keegi midagi teada ei või?

Küsimustega jätkates: miks arvavad juhid, et aktsia hind on täitsa vale ja vaid nemad teavad täpselt, milline see hind peaks olema ning kui aktiivne peaks olema börsil kauplemine? Eilses Äripäevas ESSi suuromaniku Urmas Sõõrumaa selletaoline mõtteavaldus meenutab mulle endist hoiupankurit ja tänast siseministrit Olari Taali, kes teadis täpselt, milline peaks tänaseks pangandusmaastikult kadunud Hoiupanga aktsia hind olema (loomulikult oluliselt kõrgem börsil olnud hinnast).

Tõsi, börsil olemine tähendab ettevõttele lisakohustusi. Peab ju hoidma avalikkust pidevalt kursis toimuvaga ja maksma börsile aastamaksu, mis olenevalt ettevõtte turuväärtusest kõigub 20 000 ja 75 000 krooni vahel.

Kuid vastutasuks saadakse sedasama usaldust: aktsionärile ja kliendile on börsireglemendi nõuete kaudu antud garantii, et ettevõtte tegevus on läbipaistev ning ta kajastab oma tegevust tõelähedaselt. See tagab nii aktsionärile kui ka kliendile, et firmasse kas aktsiate ostuga või kliendiks hakkamisega raha paigutades ei pea ostma põrsast kotis. Usaldus ettevõtte vastu ongi see, mis müüb teenust või toodet ning tulevikus ehk ka uusi aktsiaid.

Ettevõtte raskustes ei ole kindlasti süüdi tema tegevuse läbipaistvus. Raskustesse satuvad ettevõtted ikka juhtide ebaõige riskide hindamise tõttu, mida tänases Eestis aitab eriti eredates värvides välja tuua halvenenud majanduskeskkond.

Ilmselt teab iga firma suhtekorraldusega tegelenud inimene kinnitada, et halvim, mida ettevõte languse ja kriisi ajal teha saab, on hakata infot varjama. See on tõesti põhjus, miks ettevõte võib üha enam sohu vajuda.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida, meenutage pisut, millest sai alguse kahe väiksema panga: Tallinna Panga ja Forekspanga kadumine. Mõlemal oli oma afäär, mille pangajuhid oma hämamisega suutsid konverteerida panga vastu usalduse kadumiseks. Tänaseks on Tallinna Pank liidetud Ühispangaga ning Forekspank keskpanga lobile üle viidud.