Määrus hakkab kehtima 1. detsembril, kuid tegutsevatel firmadel on aega litsentsi vormistada kolm kuud. Importija litsents hakkab riigilõivu seaduse muutmise kohaselt maksma 50 000 krooni. Kuna valitsuses puhkes teisipäeval nii kõrge määra üle vaidlus, siis on hetkel kaalumisel poole väiksem, 25 000kroonine riigilõiv.

Piiriteenistuse andmetel on sel aastal toiduaineid importinud 600 ettevõtet, millest pooled on maale toonud loomset päritolu toiduaineid. Põllumajandusministeeriumi spetsialistide ja hulgimüüjate arvates on regulaarseid importijaid tegelikult märksa rohkem, vähemalt tuhatkond.

Määruse eemärk on korrastada importijate ridu ja vältida mittesanitaarse toidukauba sattumist Eesti turule, selgitas peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. Põllumajandusministri moodustatud litsentsikomisjonile esitatavas taotluses tuleb muu hulgas ära näidata ka reale tingimustele vastava laoruumi olemasolu. Riigiametnikud hakkavad juhinduma Euroopa Liidu nõuetest. «Me peame hakkama tasapisi neid nõudeid arvestama,» selgitas Vitsur.

Mitu eile küsitletud hulgimüüjat avaldas arvamust, et selliseid euroladusid on Eestis väga vähe.

Puu- ja köögivilja hulgimüügifirma Boviva Viljade OÜ juhatuse esimees Aleksander Vukkert sõnas, et tema teab puuviljakaupmeestel ühte-kahte ladu, mis euronõuetele vastab. Umbes 7--8 suurt puuviljakauplejat siis teoreetiliselt suretatakse välja, lisas ta.

Vukkerti sõnul on ka 50 000 krooni suurune riigilõiv palju nõutud. «Mõnel mehel on mitu hulgifirmat erinevate toiduainete jaoks, kas ta peab nüüd igaühe eest eraldi maksma?» küsis ta.

Lihasaaduste hulgimüügiga tegeleva ASi M.G. Supplies Eesti tegevdirektor Peep Kallaste sõnas, et kogu Tallinna külmhoonetest vastab euronõuetele mõni üksik. «See külmutusaine, mis meie laos torudes ringi voolab, ei ole kindlasti euronõuetele vastav,» kahtles ta. «Tervisekaitsetalitus on seni rahule jäänud, aga kui jutt käib euronõuetest, ei ole ma kindel, mis saab edasi.»

Määruse üks autoreid, põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja toitumise büroo juhataja Kairi Ringo täpsustas, et laotingimustele momendil veel uusi norme ei kehti, kuna alles järgmisest aastast tulevad uued toiduhügieeni eeskirjad. Siis tuleb küll hakata arvestama euronõuetega, sõnas ta.

M.G Supplies Eesti tegevdirektor Teet Kallaste sõnas nördinult, et sellise litsentseerimise eesmärk on ikkagi lihtsalt impordi takistamine. «Väga kerge on litsentside väljastajat poliitiliselt mõjutada ja litsentse oma suva järgi hakata andma,» lausus ta.

Kallaste hinnangul on määrus kasulikum suurtele hulgifirmadele, sest väiksematel pole vajalikke laotingimusi. «Minu meelest on imelik, kui kedagi riiklikul tasandil soosima hakatakse,» lausus ta.

Litsentse ei poolda ka Eesti ühe suurema hulgimüügifirma Jungent nõukogu liige Jaanus Krigolson. Ta ütles eile, et tema arvates on selline litsentsimine mõttetu. «Midagi positiivset siin küll ei ole,» lisas ta.

Liha importijad on sunnitud juba aasta algusest oma tegevust piirama, kuna veterinaariainspektsioon on kehtestanud nimekirja riikidest ja ettevõtetest, kust tohib Eestisse liha tuua.

Toidukaupade importija litsentsitaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

- taotleja nimi

- taotleja aadress ja asukoht

- taotleja sidevahendite numbrid

- taotleja registrinumber, kui taotleja on kantud registrisse või isikukood

- toidukaubagruppide loetelu, mille importimiseks litsentsi taotletakse

- litsentsitava tegevuse eest vastutava isiku nimi

Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

- äriühingu puhul kehtiv äriregistri B-kaardi koopia

- asutatava äriühingu puhul asutamisotsuse ja põhikirja koopia

- mittetulundusühingu ja sihtasutuste puhul kehtiva põhikirja ning registrikaardi koopia

- andmed imporditavate toidukaupade jaoks planeeritud laoruumide suuruse, asukoha, nõuetekohasuse ja toidu käitlemiseks sobivuse kohta

- õiend asukohajärgselt maksuametilt ning tolliametilt maksuvõlgade puudumise kohta

- riigilõivu tasumise kviitungi koopia