• OMX Baltic0,12%317
  • OMX Riga0,05%964,18
  • OMX Tallinn0,01%2 204,02
  • OMX Vilnius0,46%1 491,15
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,38%10 698,12
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,12
  • OMX Baltic0,12%317
  • OMX Riga0,05%964,18
  • OMX Tallinn0,01%2 204,02
  • OMX Vilnius0,46%1 491,15
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,38%10 698,12
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,12
Seni kehtinud seaduse järgi said ettevõtjad ja eraisikud, kes esitasid maa ostueesõigusega erastamise avalduse 1. jaanuariks 1998, maksta maa eest viis aastat tagasi kehtestatud soodushindade järgi vaid selle aasta lõpuni.
Uue aasta algul oleks maa erastamine kallinenud kuni viis korda, sest kehtima oleks hakanud uued maa maksustamishinnad, lausus riigikogu maaelukomisjoni esimees Vambo Kaal. Ta lisas, et maareformi seaduse muudatusega anti kaheks aastaks veel roheline tuli, sest eraisikud ja ettevõtjad ei pea kannatama ametnike aeglase töö tõttu.
«Ma ei suuda oma rõõmu varjata,» kommenteeris seaduse muutmist Kivimäel elav majaomanik Lia Traks, kellel on ostueesõigusega erastatavat maad üle kahe tuhande ruutmeetri. Traksi sõnul esitas ta erastamise avalduse õigel ajal, kuid erastamislepingu sõlmimiseni ei oleks ta sel aastal enam jõudnud.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele