Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaitskem end esmalt

    iseenda eest

    Kui soovite oma elu turvalisemaks muuta, on kõige tähtsam selgitada, mille või kelle eest ja mida te kaitsta soovite.
    Kõige raskem on kaitsta end iseenda eest. Kui teil on kalduvus unustada oma asju, näiteks võtmeid või rahakotti, peaks alustama sisemise korra loomisest.
    Kuna väga paljudel on rahakoti vahel peale raha ka palju muud tähtsat, võiks kodust rahakoti turvamist alustada niinimetatud rituaali kujundamisest.
    Et ka ise rahakoti turvamisse tõsiselt suhtuda, peaks see toiming olema seotud väikese ebamugavusega. Alati, kui tulete koju, asetage kohe oma võtmekimp ja rahakott näiteks mingisse väheatraktiivsesse laekasse või sahtlisse, mis on suletav väikese riivi või haagiga. Nii hoiate ära juhusliku huvi teie asjades sobrada, sest nad ei ole esmapilgul kellegi vaateväljas.
    Samuti aitab see väike haagike või riiv teile endale meelde tuletada, kas rituaal on sooritatud või mitte. Pealegi hoiate kokku aja, mis kulub juhuslikult kapinurgale visatud võtmete otsimiseks.
    Väljastpoolt tulevate ohtude eest te ennast nii lihtsalt kaitsta ei saa.
    Kõige kindlamad kaitsevahendid on muidugi mehaanilised tõkendid. Sidudes need omakorda elektrooniliste valveseadmetega, on võimalik varga või röövli töö tõeliselt keeruliseks teha.
    Alustama peaks aga arutlusest selle üle, kui palju on otstarbekas elu ning vara kaitseks investeerida.
    Ei ole ju mõtet paigaldada kümne tuhande krooni eest valveseadmeid puukuuri, kus hoitakse ainult ühte kirvest. Küll aga on väga raske tõmmata rahalist piiri, rääkides oma elu kaitsest.
    Kui olete otsustanud, et vajate valvesignalisatsiooni, tuleb alustada keskseadme valimisest. Siin on kõige tähtsam jälgida, et seadme tehniline suutlikkus vastaks püstitatud lähteülesannetele.
    Esmalt tuleb vaadata, mitu sisendit (tsooni) seadmel on, millised on võimalikud väljundid, kas pult suudab välismaailmaga suhelda, näiteks ise valvekeskusesse helistada, ning kas on tegemist kvaliteettootega.
    Kõige väiksem tsoonide arv, millest saab rääkida objekti valvestamisel, on kaks.
    Esimene neist rakendab häiresignaali pärast mingit ooteaega, et jõuaks objekti koodi abil valvest maha võtta või valvesse panna.
    Teine rakendab häiresignaali kohe, kui andurist tuleb pulti signaal. Enamlevinud puldid on nelja tsooniga ning laiendusmooduleid kasutades saab tsoonide arvu suurendada kahesajani.
    Kõige lihtsam väljund häire korral on lokaalne häirekell.
    Häirekellasid on väga suures valikus ning valik tuleks teha selle järgi, mida te soovite saadud informatsiooniga ehk häiresignaaliga peale hakata.
    Juhul kui häirekell on lihtsalt lokaalne müra tekitamise vahend, mis peaks varga eemale peletama, siis tuleb häirekell võimalikult halvasti kättesaadavasse kohta paigutada.
    Korteris tuleks häirekell paigutada sellisesse tsooni, kus häire antakse viivisajata. Vastasel korral saab häirekella kiiresti hävitada.
    Eramu puhul on soovitatav kinnitada häirekell maja sellele küljele, kus teda kõige paremini kuulda on.
    On samuti nii võimsaid häirekelli, mis oma helitugevusega paralüseerivad elusolendi, tekitades iivelduse, peavalu või isegi liikumisvõimetuse. Valehäire korral võib see muidugi teile endale ebameeldiv olla.
    Peale häirekella pannakse väljundisse ka muid seadmeid, mis siis helistavad näiteks teile mobiiltelefoni peale või valvekeskusesse.
    Autor: Andrus Vana
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.