• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskriis ahistab Vene lennufirmasid

    Kasumite järsk vähenemine on sundinud Aerofloti rahvusvahelisi liine 25% võrra kärpima. Lennufirma 124 lennukist seisab angaaris 79, põhiliselt on need Vene päritolu ja neile ei jätku varuosi. Aeroflot algatas lennukipargi väljavahetamise USA Boeingute vastu, kuid majanduskriis sunnib plaane korrigeerima.
    Aeroflotis loodud kriisikomitee on otsustanud nädalast lendude arvu kärpida 700-lt 525-le. Põhiliselt suletakse ebarentaablid välisliinid ja pannakse põhirõhk odavatele USA-liinidele, kus edasi-tagasipilet maksab 260 dollarit.
    Siseliinidel on Aeroflot jätnud piletihinnad rublades muutumatuks, mis tähendab, et dollarites mõõdetuna on firma piletitulud pärast 17. augustit 60% võrra vähenenud, ütles Aerofloti aseturundusdirektor Leonid Itskov.
    Aeroflot tegi eelmisel aastal lende 72 riigi 138 linna ja kokku oli tal 3,9 miljonit reisijat. Reisijate arvu vähenemine 30% on lennufirmale eriti ränk löök, kui arvestada, et tänavu kavatseti reisijate arvu suurendada 23% võrra.
    Aerofloti aktsiatest 51% kuulub riigile ja ülejäänud eraisikutele. Ehkki aktsionäride nimed on saladuses, arvatakse, et nende seas on suurärimees Boriss Berezovski, kes on ka konkureeriva eralennufirma TransAero suuraktsionär.
    Kui Aeroflot börsile läks, maksis selle aktsia 10 dollarit, börsi kõrgajal tõusis see 200 dollari maile ja nüüd maksab umbes 15 dollarit.
    Venemaa suurim eralennufirma TransAero, mille aktsiatest 55% kuulub Boriss Berezovski firmale Logo VAZ, on otsustanud kärpida lende 30% ja edaspidi vajaduse korral veel 25%. Kuid erinevalt Aeroflotist tahab TransAero vähendada lende just siseliinidel ja teenida välisvaluutat, sealjuures uute liinide avamisega Hannoveri ja Gatwickisse. Praegu on TransAero päevane kahjum umbes 200 000 dollarit.
    Firma Oil and Lubrivants Trading House on kaevanud TransAero 9,9 miljoni rublase võla pärast kohtusse. Kohus andis talle õiguse konfiskeerida TransAero 9834 tonni suuruse kütusetagavara, mistõttu firma on ära jätnud mitu Londoni lendu.
    Viimase kuu jooksul on lennufirma tagastanud neli liisitud lennukit. See on tekitanud kuulujutte, et ta ei suuda ka ülejäänud liisingulepinguid täita.
    Autor: DN
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Elmo Rent jäi novembris käibeprognoosile alla Selle aasta käibeprognoos on aga juba ületatud
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.