OPEC tõdeb võimetust

Brenti toornafta keskmine hind on tänavu 13,66 dollarit barrel, mis on madalaim keskmine alates 1976. aastast. Inflatsiooniga kohandades oli hind viimati nii all 1973. aastal. Analüütikute sõnul võib nafta hind suurte varude ning energiatarbe vähenemise tõttu lähikuudel langeda isegi alla 10 dollari barrel.

Tooraineekspordist sõltuvatest riikidest on nafta hinna langus eriti raskelt tabanud Venemaad, devalveerides peale rubla ka riigi teise «põhivaluuta». MFK Renaissance ennustab, et laekumised kütuseekspordist jäävad tänavu 15 miljardit dollarit väiksemaks kui läinud aastal. Venemaa energeetikaminister Sergei Generalov kinnitas Viinis, et Venemaa peab 1999. a esimesel poolaastal kinni tootmismahtude vähendamisest, ehkki viimane statistika näitab nafta ekspordi rekordilist kasvu.

Hinnalanguse tõttu on löögi all ka maailma naftafirmad, keda järsult halvenenud tulunumbrid sunnivad ressursse koondama. Shell ja Texaco liitsid oma Euroopa tootmisvõimsused, sama eeskuju järgisid Phillips ja Ultramar Diamond Shamrock USAs, Mitsubishi ja Nippon Oil ühinesid aga Jaapani suurimaks naftakontserniks. Suurimaks sündmuseks oli BP-Amoco ühinemine, mille tulemusel tekkis Exxoni ja Shelli kõrvale uus 110 miljardi dollariline hiidkontsern.

Kui OPECi arvele langeb 40% maailma naftatoodangust, siis tänavu on järsult kasvanud ka organisatsiooni mittekuuluvate riikide naftatoodang, vähendades uute naftasektori investeerimisprojektide atraktiivsust.

Sellest hoolimata tähistas Kaspia naftakonsortsium, kuhu kuulub ka Venemaa, sel nädalal pidulikult Kasahstani Tengizi väljalt Novorossiiski sadamasse suunduva torujuhtme projekteerimisfaasi lõpetamist. 2,2 mld dollarit maksva 1500 km pika torujuhtme ehitus algab tuleval aastal. Aastaks 2001 on võimsuseks kavandatud 560 000 barrelit päevas, aastaks 2010 1,34 miljonit barrelit.

Autor: REUTERS