Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi kriisieelarve

    Eesti on müstiline maa. Siin olevat kõik teisiti kui mujal -- võimalik, sest meil olev on ju meie endi tehtud. Meil kehtivat hoopis teistsugused ühiskonnaelu- ja majandusseadused kui teistes maades -- kahtlane, kuigi oleme eesrindlikest riikidest ühiskonnaelu arengus maha jäänud. Me ei peagi õppima arenenud riikide kogemustest -- võimatu, sest nad lahendasid ja lahendavad sageli sarnaseid probleeme. Tõenäolisem on siiski, et ainult paljude poliitikute vaimu nõtrus ja silmaringi piiratus, aga ka klikihuvide järgimine sunnib meid maailmakogemusele vett peale tõmbama.
    Viimastel kuudel arendavad poliitiliselt pimedad tummadega aktiivset diskussiooni Eesti 1999. aasta eelarve suuruse üle. Eestit olevat opositsiooni arvates tabanud hirmus õnnetus: meil olevat kõik ilus pisike, aga tuleva aasta riigieelarve maht plaanitavat inetult suurena.
    Hädakisasse tuleks suhtuda suure tähelepanuga, kui meie teed ja tänavad oleks ülemäära head, koolimajad liigilusad, haiglad laiutavalt luksuslikud, kohtumajad kohutavalt avarad jm avalike hüvede (turvalisuse) pakkumine enneolematult kõrgel tasemel. Paraku on opositsioon ka nende hüvede madala kvaliteedi tõttu valimiseelses masenduses ja nõuab valitsuselt kiireid abinõusid asja parandamiseks. Ilma rahata otsustava pöörde saavutamise võimalused opositsiooni ei huvita -- selle ime teoks tegemine on kogu maailmas valitsuse ülesandeks.
    Kuna kõik objektiivsed asjaolud näitavad Eestis, et riigieelarvet oleks vaja oluliselt suurendada, kutsub opositsioon vastupidise tõestamiseks appi poliitilised hallutsinatsioonid. Riigieelarve olevat liiga suur, sest kõik märgid näitavad Eestis majanduskriisi saabumist. Tõesti, märke on enam kui küll ja maaelu ongi sügavas kriisis. Paraku on opositsioon sellest riigieelarve suuruse suhtes omapärase järelduse teinud -- vale ei saa öelda, sest riigile kahjutoovana võib riigieelarve vähendamine opositsioonipoliitikuile valimistel kasu tuua.
    Arenenud riikides uuritakse majanduslanguse endeid suurima hoolega, aga hoopis teisel eesmärgil, kui opositsioon Eestis seda soovitab. Kriisitunnuste ilmnemisel suurendab riik eelarve kaudu oma aktiivsust, et aidata ettevõtetel ja majapidamistel kriisi vältida või seda kergemini üle elada. Igale ettevõttele eraldi võetuna ülejõukäivad ettevõtmised on sageli ületatavad ühiste jõupingutustega riigieelarve kaudu. 1979/1980. aasta naftahindade järsk tõus oleks pankrotistanud paljud arenenud riikide ettevõtted, kui valitsused oleks seda kriisi osavõtmatult pealt vaadanud. Valitsused võtsid aga laenu, keskpangad trükkisid koguni raha juurde (1980. a oli OECD maade keskmine inflatsioon 13%) ja kriis ületati suuremate kaotusteta. 1980. aastate keskpaigaks oli uut naftahindade taset arvestav ümberkujundusprotsess lõppenud ja riik võis tagasi tõmbuda (1986. aastal langes OECD maade keskmine inflatsioon 2,6 protsendini).
    Eesti riigi võlakoorem on väga väike. See on ühelt poolt hea, kuigi teiselt poolt on meil arenenud riikidele vastav infrastruktuur välja ehitamata. See annaks valitsusele hea võimaluse kriisidele ja langustele aktiivse investeerimistegevusega ja investeeringuid toetava poliitikaga vastu astuda. Majanduslanguse peatamiseks või tõusu kiirendamiseks peaks suurendama riiklikke tellimusi infrastruktuuri arendamiseks. See kompenseeriks eraettevõtete tellimuste ning ostude viletsatest oludest tingitud vähenemise, kindlustaks inimesed tööga ja hoiaks võib-olla kriisi hoopiski ära. Nii ettevõtte kui ka riigi puhul kujutab perspektiivsete investeeringute seostamine vahetute eelarvetulude kõikumisega kõige rumalamat otsust. Katuse remontimiseks tuleb raha leida siis, kui see ähvardab läbi hakata jooksma.
    Opositsioon soovitab hoopis riigil eelarveraha kokku hoida ja libaliberaalid selle veel välismaale saata, et riigi säästud ka pankade kaudu vahendatuna majandus-
    käibesse ei jõuaks. Vaja olevat seda katuse läbijooksmisest (loe: majanduskriisist) tingitud kahjude korvamiseks. Riigi tellimuste vähenemine viib ebakindlasse konjunktuurifaasi jõudnud majanduse kindlalt kriisi. Seda soovib valimisedu saavutamiseks meie poliitiliselt ebaküps opositsioon.
    Koalitsiooni küpsusaste pole sugugi suurem, sest ta läks riigieelarve vähendamise ohtliku mänguga kaasa. Kriisieelarve asemel saab Eesti 1999. aastaks majanduskriisi süvendava või koguni seda esile kutsuva eelarve.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.