• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi Ekspordikrediit võttis Eesti kroonides laenu

    Spetsialistide hinnangul ei saa kroonide laenamist otseselt siduda Eesti krooni devalveerimise ootusega.
    Ühispanga asepresident Margus Schults märkis, et kroonides laenu võtmine Eestisse investeerimisel on tavapärane valuutariski maandamise protseduur, et bilansis oleks ühesugune valuuta nii varades kui kohustustes.
    Hansapank Marketsi investeerimispanganduse direktor Henrik Karmo lausus, et kuigi laenuvõtja on Rootsi Ekspordikrediit, siis kliendid, kelleni raha lõpuks jõuab, on tõenäoliselt Eestisse investeerinud Skandinaavia ettevõtted.
    Ekspordikrediidi reiting on kõrgem klientide reitingust, mistõttu raha tuleb klientidele Ekspordikrediidi kaudu odavam kui otse pankadest kroone laenates.
    Karmo sõnul on välisfirmade poolt Eesti kroonides laenu võtmine hoogustunud sellel sügisel. Ta lisas, et see on igati loomulik, sest majanduslanguse tingimustes, mil riskid suurenevad, püütakse ennast ka valuutariski vastu kaitsta.
    Ekspordikrediidi võlakirjade intress on kolme kuu Talibor (Eesti pankadevaheline rahaturu intress) miinus 10 baaspunkti, eelmise kolmapäeva Talibori seisu arvestades oleks võlakirja aastane intress 18,65 protsenti. Võlakirja lunastamistähtaeg 17. juuni 2002.
    Rootsi Ekspordikrediit on varem emiteerinud 60,5 miljoni krooni eest kaheaastaseid ja novembris 111 miljoni krooni eest lühiajalisi võlakirju.
    Swedbank emiteeris Hansapanga aktsiate ostuks üle 200 miljoni krooni eest üle 17% intressiga lühiajalisi võlakirju. Schults kinnitas, et teisel Rootsi pangal, Ühispanga investoril SEBil ei olnud sellist plaani. «See ei oleks ka otstarbekas, sest strateegilise investori huvi on investeerida aktsiakapitali pikaajaliselt ja selleks tuleb kasutada pikaajalist raha,» lausus ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
PRFoods võtab Rootsi kalakasvatuse käivitamiseks laenu
PRFoods võtab Rootsis miljon eurot laenu kalakasvatuse käivitamiseks, selgub börsiteatest.
PRFoods võtab Rootsis miljon eurot laenu kalakasvatuse käivitamiseks, selgub börsiteatest.
Rekordilisest pakiturust poolt kontrollib Omniva
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aastaga ligi veerandi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.