• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustusseaduse projekti küsitavused

    Kindlustusinspektsioon loodab uue kindlustusseaduse vastuvõtmisele veel sel aastal. Vana seadus ei vasta tõesti enam aja nõuetele. Aga kas uus vastab?
    Proovin analüüsida seaduse projekti kahte paragrahvi, mis puudutavad väga olulist kindlustusseltsi tegevuse sfääri -- reservide investeerimist.
    Põhilised lubatud investeeringute suunad on börsil noteeritud obligatsioonid ja aktsiad (kusjuures aktsiad ei või olla soetatud pikaajaliseks hoidmiseks), investeerimisfondide aktsiad ja osakud, hüpoteeklaenud või laenud krediidiasutuse garantii tagatisel, kinnisvara, deposiidid krediidiasutustes.
    Piirangud: lubatud on investeerida ainult Eestis või OECD A-tsooni riigis ning Eesti või IOSCO (rahvusvaheline väärtpaberikomisjonide organisatsioon) liikmesriigi börsil noteeritud väärtpaberitesse, ühe emitendi väärtpaberitesse mitte üle 5%, kinnisvarasse mitte üle 15%.
    Kui seadus vastu võetakse, millised on Eesti kindlustusseltside investeeringud järgmisel aastal.
    Deposiidid kahes Eesti pangas. Edasi väärtpaberid. Obligatsioonidest ainult Hüvitusfondi obligatsioonid (ainsad, mis on börsil noteeritud). Isegi Eesti riiklikke obligatsioone (emiteeriti 1992) osta ei tohi, kuigi nende risk on tunduvalt väiksem. Ei tohi osta mitmeid turul pakutavaid Eesti- ja välisettevõtete obligatsioone, mille tulusus vastab meie inflatsioonitasemele, kuid nad pole börsil noteeritud.
    Isegi kui obligatsioonid on hüpoteegiga tagatud, ei või neid osta, kuna lubatud on ainult hüpoteeklaenud (aga meie kindlustusinspektsioon loeb seadust täht-tähelt).
    Lubatud on investeerida Hansapanga ja Farmaatsia-
    tehase aktsiasse ning Leks Kindlustuse ja Pennu aktsiatesse ning pole oluline, kui riskantsed või likviidsed need aktsiad on. Seadusandja soovib tõepoolest minna vastuollu kõikide teooriatega -- alati loetakse, et ainult pikaajalise aktsiatesse investeerimise korral väheneb hindade kõikumise risk märgatavalt. Kindlustusseltsid on sunnitud aktsiad aasta jooksul müüma, vastasel korral need «riknevad» ja ei sobi enam reservide paigutamiseks.
    Kui investeerida välismaale, siis ainult OECD A-tsooni riikidesse ehk riikidesse, kus inflatsiooni ja intresside tase on tunduvalt madalam kui meil. See tähendab, et nende investeeringute tulusus ei kata meie inflatsiooni.
    Seega soovitatakse meil investeerida arenenud riikidesse ja Eestisse. Aga Eestis -- ainult pankadesse või aktsiatesse.
    Mulle tundub, et kui küsimusi ainult kahe paragrahvi kohta jätkub kahele leheküljele, on seda liiga palju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.