Väikesed rikuvad suurte rahakoti

Kui lõppev aasta oli Eesti turvateenuste turul jõudude ümberpaigutumise ja väliskapitali hoogsa tuleku aasta, siis järgmisest peaks saama kõva konkurentsi aasta, mil edu saadab neid, kes oma õige koha üles leiavad.

Suurtel on selles konkurentsis eelis. ESSile koos EVKga ja Securitas Eestile kokku kuulub kolmveerand Eesti turust, nende taga on välismaised ideed, kogemused ja rahakotid.

Väikesed on raskemas olukorras. Mõnele oleks suurega liitumine ainus väljapääs raskest majandusseisust. Teiste kadumine tõstaks turvateenuste üldist kvaliteeti, sest napid investeerimisvõimalused ei luba neil suurtega võrdselt tegelda tootearendusega, veel vähem uute toodete turuletoomisega.

Väike ostukäive põhjustab selle, et valvetehnika tuleb osta kallimalt või minna kvaliteedis kompromissile. Ka ei saa väikesed osaleda turvateenuste hinna kujunda-

mises, mis mitme allika väitel on ESSi ja Securitase pärusmaa.

Väikesed saavad turvateenuste hinda mõjutada vaid sellega, et määravad mehitatud valve tunnihinnaks 5 krooni vähem kui suurfirmad ja lepivad juba ette väiksema sissetulekuga. On neidki, kes pakuvad teenust poole hinnaga. Vastasel korral oleks nende klientide nimekiri veelgi ahtam.

Klient on aga turvafirmale suurim väärtus. Mitmed Eesti turvafirmad püsivadki vaid tänu sellele, et osutavad teenuseid kindlale suurettevõttele või nn oma grupi ettevõtetele. Teised väikefirmad hoiavad klientidest kinni neile omase paindlikkuse ja iga üksiku kliendi lähema tundmisega.

Klient ongi see, keda turvateenuste turul tegelikult osta tahetakse. Kui üks firma ostab teise, ei huvita teda paar-kolm patrullautot ning sama palju kirjutuslaudu kontoris. Ostja väljaminekud ei suurene, küll aga toovad uued kliendid täiendavat tulu.

Klientide jahil võidakse minna ka varjatud ostudele, st klient saab teenuse ikka oma vanalt koostööpartnerilt, tema raha aga laekub juba mõne teise firma pangaarvele.