• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikesed rikuvad suurte rahakoti

    Kui lõppev aasta oli Eesti turvateenuste turul jõudude ümberpaigutumise ja väliskapitali hoogsa tuleku aasta, siis järgmisest peaks saama kõva konkurentsi aasta, mil edu saadab neid, kes oma õige koha üles leiavad.
    Suurtel on selles konkurentsis eelis. ESSile koos EVKga ja Securitas Eestile kokku kuulub kolmveerand Eesti turust, nende taga on välismaised ideed, kogemused ja rahakotid.
    Väikesed on raskemas olukorras. Mõnele oleks suurega liitumine ainus väljapääs raskest majandusseisust. Teiste kadumine tõstaks turvateenuste üldist kvaliteeti, sest napid investeerimisvõimalused ei luba neil suurtega võrdselt tegelda tootearendusega, veel vähem uute toodete turuletoomisega.
    Väike ostukäive põhjustab selle, et valvetehnika tuleb osta kallimalt või minna kvaliteedis kompromissile. Ka ei saa väikesed osaleda turvateenuste hinna kujunda-
    mises, mis mitme allika väitel on ESSi ja Securitase pärusmaa.
    Väikesed saavad turvateenuste hinda mõjutada vaid sellega, et määravad mehitatud valve tunnihinnaks 5 krooni vähem kui suurfirmad ja lepivad juba ette väiksema sissetulekuga. On neidki, kes pakuvad teenust poole hinnaga. Vastasel korral oleks nende klientide nimekiri veelgi ahtam.
    Klient on aga turvafirmale suurim väärtus. Mitmed Eesti turvafirmad püsivadki vaid tänu sellele, et osutavad teenuseid kindlale suurettevõttele või nn oma grupi ettevõtetele. Teised väikefirmad hoiavad klientidest kinni neile omase paindlikkuse ja iga üksiku kliendi lähema tundmisega.
    Klient ongi see, keda turvateenuste turul tegelikult osta tahetakse. Kui üks firma ostab teise, ei huvita teda paar-kolm patrullautot ning sama palju kirjutuslaudu kontoris. Ostja väljaminekud ei suurene, küll aga toovad uued kliendid täiendavat tulu.
    Klientide jahil võidakse minna ka varjatud ostudele, st klient saab teenuse ikka oma vanalt koostööpartnerilt, tema raha aga laekub juba mõne teise firma pangaarvele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Lill: oma head investeeringutootlust ei pea häbenema, ükskõik mida „kõrgeausused“ arvavad
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
MESi koroonalaenude eest vastutanud EKRE minister: mina ei tea midagi
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.