Tanel Raig • 11 jaanuar 1999

Veokimüüjate heade aegade lõpp

Möödunud aastal müüdi Eestis kokku 584 uut veoautot. See saavutus jääb veokite maaletoojatele kauaks meelde helge ja kättesaamatu mälestusena.

Edukale müügiaastale pani aluse Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) organiseeritud veoautode suurost. Tänu sellele kirjutati juba jaanuaris Mercedes-Benzi müüginumbriteks 100 müüdud veokit. Ka Volvo alustas aastat 30 uue veoki müümisega.

Jaanuari müüki ja aasta kogumüüki on Eesti tingimustes lähima paari aasta jooksul võimatu üle lüüa. ERAA suurostuga (üle 300 veoki) sai Eesti tavaveokiturg täis. Turu täitumist näitab ka veokimüügi statistika. Kui esimesel poolaastal müüdi Eestis iga kuu keskmiselt üle 50 veoki, siis aasta teisel poolel küünib uute veokite kogumüük Eestis harva 30 masinani.

Eluspüsimiseks otsivad veokimüüjad uusi ni??e. Oktoobris öeldi Mercedes-Benzi müügiesindusest, et sadulveokite turu küllastumise tõttu suunatakse müügi raskuskese eriveokitele. Paraku pole alates augustist siiski suudetud üle nelja Mercedese masina kuus müüa. Firmadel puudub raha veokite ostmiseks.

Veokimüüjate edu sõltub uuel aastal ka Eesti veofirmade koostööst Venemaa vedajatega. Mõned Eesti vedajad on juba alustanud ühisfirmade loomist Venemaa vedajatega. Ühtlasi müüakse sinna ka oma vanem masinapark.

Veokimüüjad võiks ka ise Venemaa vedajatega koostööd üritada. Venemaa autovedajani peab jõudma teave, et masinaparki uuendades on neil soodsam luua Eestisse korraliku veopargiga riiulifirma. Edasi aga viia autod välisfirma investeeringuna Venemaa ettevõttesse. Sel teel pääseb idanaaber uue auto soetamisel mitmest maksust, Eesti müüjad aga kasvatavad oma müüginumbreid.

Hetkel kuum