Kokkusurumine pole kokkuhoid

Head enesetunnet säilitavas töökeskkonnas on sobiv mööbel, valgustus, temperatuur ning värske õhk. Peale nende veel vaikus, sest tänavalt kostva müra taustal on raske mõtelda.

Eesti maastikule kerkinud uuetes suurtes büroodes on aga kolm nähtust, mis töötamise ebamugavaks muudavad.

Enamik büroomajadest on ehitatud kesklinna, kus on palju müra. Muidugi pole selline asukoht üheselt halb, ent nõuab väga head heliisolatsiooni ning ventilatsiooni. Bürood on suurte akendega ja näiteks päev läbi sisse paistev päike muudab õhu ruumis soojaks ja sumbunuks. Kõrghoonetel sageli aknad aga lahti ei käi. Ja kui akna lahti teed, kostub ruumi liialt müra.

Teiseks kokkuhoiuks võib uutes büroodes saada pind. Kitsuke töökoht takistab normaalset liikumist ja aitab kaasa mööbli kiirele kulumisele. Kui töötaja näiteks laua tagant tõustes vastu kapinurka sõidab (muudmoodi sealt välja peaaegu et ei mahu), ei jää nurgast mõne aja pärast just palju järele.

Et eestlane oma tüübilt ihkab suuremat distantsi kui lõunamaalane, peaks üheks töökohaks arvestama umbes 8 ruutmeetrit põrandapinda.

Muidugi ei kehti need kolm puudust iga büroo kohta, sest on ka kontoreid, kus on väga mugav töötada. Sellises büroos tõstab töötajate töövõimet juba teadmine, et firma hindab teda ja arvestab tema vajadustega.

Autor: Tiina Salumäe