Likviidsuskriis nõuab eelarve ümbervaatamist

Rahandusministeerium võttis keskhaigekassalt 100 miljonit krooni riigikassat tabanud likviidsuskriisi lahendamiseks. Haigekassa rahaga lapitakse riigieelarve auke.

Äripäeva arvates on rahandusministeeriumi otsus selge märk sellest, et on viimane aeg riigieelarve üle vaadata.

Läinud aasta eelarve saadi täis, sest esimesel poolaastal laekus raha üle. On selge, et maksutulude kasv on sel aastal prognoositust oluliselt väiksem. Kulud on aga tänavu plaanitud suuremad kui mullu.

Eelarve ülepaisutatusest on ajakirjanduse algatusel räägitud juba kuid, ometi võeti optimistlik eelarve vastu. Majanduskeskkonna halvenemine, millest samuti mitmeid kuid on räägitud, ei ole seganud valitsust järsult suurendamast pensione ja riigiteenistujate palku.

Põhimõtteliselt peaks rahandusministeeriumile olema selge, et maksutulu on tänavu väiksem kui eelarvesse planeeritud kulud. Nüüd on siis käes esimene auk. Maksude vaeglaekumine on signaal, millele valitsus peab kiiresti reageerima. Üllatav muidugi, et likviidsusraskused nii ruttu tulid, kuid sellel on mingis mõttes ka oma positiivne külg. Loodetavasti rahandusministeeriumi ametnike silmaklapid avanevad, ootamata ära palga- ja pensionitõusu mõju.

Optimistlikult plaanitud ülelaekumist ei tulnud. 1998. aasta eelarve ülejääk on esialgsetel andmetel vaid 5 miljonit. Samas lubati veel septembris ülelaekumisest 233 miljonit krooni stabiliseerimisfondi kanda.

Eelarve koostatakse põhimõtteliselt nii, et enne pannakse kirja kulud ja seejärel otsitakse katteks raha. Tänavune eelarve tehti mõnevõrra ringi küll tulude poolelt, ent kulude pool jäi samaks. Maksutulude alalaekumise kompensatsioonina hakkas eelarve koostajatel silme ees terendama Eesti Telekomi müügist saadav raha.

Seni, kuni loodetakse, et riigieelarve tulude poole täidab Telekomi, Eesti Raudtee või elektrijaamade müük, on kannapööret rahandusministeeriumi vaadetes ehk palju oodata. Ometi oleks ratsionaalne ning riigi seisukohalt õige tulla tagasi algusesse ja vaadata kulud üle. Arvatakse, et valimiste eel seda tegema ei hakata, enne valimisi on riigiteenistujate palka kärpida keeruline. Kuid milline kasu on suurest palganumbrist, kui näiteks juunis ühtäkki selgub, et rahalist katet sellele lihtsalt ei ole. Seepärast tuleb rahandusministeeriumil alustada negatiivse lisaeelarve ettevalmistamist kohe, mitte juunis. Mida varem sellega alustatakse, seda valutum on tulemus.

Kaks selget signaali -- ärajäänud ülelaekumine ja otsesed likviidsusraskused -- on toimetuse arvates piisav põhjus selleks, et Mart Siimann ja Mart Opmann peaksid välja tulema lisaeelarve projektiga, tunnistades, et on selgunud ettenägematud asjaolud, ja tegema ettepaneku kulusid vähendada. Vaevalt see neile valimistel kahjuks tuleks, riigile osutaksid mehed aga teene. Vähendada tuleks eelkõige nn sumbuvaid kulusid, millest suurema osa moodustavad kaitsekulutused.