- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Likviidsuskriis nõuab eelarve ümbervaatamist
Rahandusministeerium võttis keskhaigekassalt 100 miljonit krooni riigikassat tabanud likviidsuskriisi lahendamiseks. Haigekassa rahaga lapitakse riigieelarve auke.
Äripäeva arvates on rahandusministeeriumi otsus selge märk sellest, et on viimane aeg riigieelarve üle vaadata.
Läinud aasta eelarve saadi täis, sest esimesel poolaastal laekus raha üle. On selge, et maksutulude kasv on sel aastal prognoositust oluliselt väiksem. Kulud on aga tänavu plaanitud suuremad kui mullu.
Eelarve ülepaisutatusest on ajakirjanduse algatusel räägitud juba kuid, ometi võeti optimistlik eelarve vastu. Majanduskeskkonna halvenemine, millest samuti mitmeid kuid on räägitud, ei ole seganud valitsust järsult suurendamast pensione ja riigiteenistujate palku.
Põhimõtteliselt peaks rahandusministeeriumile olema selge, et maksutulu on tänavu väiksem kui eelarvesse planeeritud kulud. Nüüd on siis käes esimene auk. Maksude vaeglaekumine on signaal, millele valitsus peab kiiresti reageerima. Üllatav muidugi, et likviidsusraskused nii ruttu tulid, kuid sellel on mingis mõttes ka oma positiivne külg. Loodetavasti rahandusministeeriumi ametnike silmaklapid avanevad, ootamata ära palga- ja pensionitõusu mõju.
Optimistlikult plaanitud ülelaekumist ei tulnud. 1998. aasta eelarve ülejääk on esialgsetel andmetel vaid 5 miljonit. Samas lubati veel septembris ülelaekumisest 233 miljonit krooni stabiliseerimisfondi kanda.
Eelarve koostatakse põhimõtteliselt nii, et enne pannakse kirja kulud ja seejärel otsitakse katteks raha. Tänavune eelarve tehti mõnevõrra ringi küll tulude poolelt, ent kulude pool jäi samaks. Maksutulude alalaekumise kompensatsioonina hakkas eelarve koostajatel silme ees terendama Eesti Telekomi müügist saadav raha.
Seni, kuni loodetakse, et riigieelarve tulude poole täidab Telekomi, Eesti Raudtee või elektrijaamade müük, on kannapööret rahandusministeeriumi vaadetes ehk palju oodata. Ometi oleks ratsionaalne ning riigi seisukohalt õige tulla tagasi algusesse ja vaadata kulud üle. Arvatakse, et valimiste eel seda tegema ei hakata, enne valimisi on riigiteenistujate palka kärpida keeruline. Kuid milline kasu on suurest palganumbrist, kui näiteks juunis ühtäkki selgub, et rahalist katet sellele lihtsalt ei ole. Seepärast tuleb rahandusministeeriumil alustada negatiivse lisaeelarve ettevalmistamist kohe, mitte juunis. Mida varem sellega alustatakse, seda valutum on tulemus.
Kaks selget signaali -- ärajäänud ülelaekumine ja otsesed likviidsusraskused -- on toimetuse arvates piisav põhjus selleks, et Mart Siimann ja Mart Opmann peaksid välja tulema lisaeelarve projektiga, tunnistades, et on selgunud ettenägematud asjaolud, ja tegema ettepaneku kulusid vähendada. Vaevalt see neile valimistel kahjuks tuleks, riigile osutaksid mehed aga teene. Vähendada tuleks eelkõige nn sumbuvaid kulusid, millest suurema osa moodustavad kaitsekulutused.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele