Alalaekumine võib muutuda krooniliseks

Eile hommikul oli riigikassas 40,04 miljonit krooni, millest 40 miljonit moodustas esmaspäevane ülelaekumine. Eilne riigiasutuste rahavajadus oli 42,6 miljonit krooni.

Esimesed märgid raha nappusest riigikassas olid paaripäevased viivitused sotsiaalministeeriumi rahatellimuste täitmisel eelmise aasta detsembris. Jaanuari esimesel tööpäeval tahtis politseiamet kanda järgmiseks päevaks oma töötajatele üle eelmise kuu palka, kuid see teostus alles pärast paaripäevast viivitust.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles eile, et paljud ettevõtted on viimastel nädalatel esitanud avansilise tulumaksu vähendamise taotlusi. Neid makseid arvestatakse 1997. aasta tulude pealt. Kuna ülemöödunud aasta oli ettevõtluses hea aasta, on need summad üsna kopsakad.

Sõerdi sõnul tahab osa ettevõtteid alates teisest poolaastast avansilised maksed katkestada, sest neil lõppes eelmine aasta kahjumiga. Riigieelarvesse on ettevõtete tulumaksu tänavu planeeritud 1,5 miljardit krooni, mis on selles valguses ülioptimistlik.

Jaanuari alguses kattis riik 100 miljoni kroonise puudujäägi sama suure summa võtmisega haigekassast. Sotsiaalkindlustusametilt on 130 miljoni kroonilist rahasüsti oodata lähipäevil.

Kuigi riigikassas püütakse praegu iga päeva õhtuks ots otsaga kokku tulla, on see tavapärane jaanuari alguse seis, kommenteeris peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. Tema sõnul pole valitsusel praegu põhjust muretseda. Samas on lähitulevik Vitsuri kinnitusel äraarvamatu.

Tavapäraselt peaks riigikassas olema iga kuu alguseks umbes kolmandik selle kuu rahavajadusest. Tänavu jaanuaris sama suurt jääki ees ei olnud.

Riigieelarve puudujääk võib kujuneda küll ligi poole miljardi krooniseks, kui maksulaekumised ei parane, tunnistas Vitsur.

«Kõige tähtsam on olla kulutustes konservatiivne,» kinnitas Vitsur. Rahandusministeerium ei rutta enam kulutama sellises tempos, et iga kuu makstakse välja üks kaheteistkümnendik aastaeelarvest.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ütles, et võimalik on kolm stsenaariumi. Kõige mustem stsenaarium on seotud Brasiiliast alanud finantskriisiga, mis võib süvenedes Eesti majandusele mõju avaldada. «Kui seda ei juhtu, võib eelarve isegi enam-vähem täis laekuda,» lausus Raju.

Kõige ebatõenäolisem on Raju meelest variant, kus eelarve laekub täis ja toimub ka ülelaekumine.

Jaanuaris laekub riigikassasse tavaliselt kuni 6,5 protsenti aastatulust. 19. jaanuariks oli riigikassasse laekunud vaid kaks protsenti aastatulust ehk 380 miljonit krooni. Ehkki kuu lõpupoole saabub mitme maksuliigi tasumise tähtaeg, on küsimus, kust saadakse järgi jäänud 11 päevaga 750 miljonit krooni.