- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti sai Lätilt õhuruumi juurde
Eesti õhuruumile lisandunud ala katab Rootsi, Soome ja Eesti õhuruumi vahelise kolmnurga ning Ruhnu saare ja Sõrve poolsaare ümbruses neutraalvete kohal oleva ruumi. Muutuste tulemusel ühtib mere kohal olev Eesti--Läti õhupiir enam-vähem riikidevaheliste läbirääkimiste käigus paika pandud merepiiriga.
Eesti lennuliiklusteeninduse hinnangul peaks seoses suurenenud õhuruumiga tänavu ülelennutasudest laekuma kavandatust 3% enam ehk rahalises mõistes 2 mln krooni. Lähiajal peaks ka Stockholmi--Moskva lennuliin hakkama kulgema otse üle Eesti, mis lühendab vahemaad sihtpunktide vahel ja toob Eesti lennuliiklusteenindusele lisatulu. Ühe lennu teenindamine Eesti õhuruumis maksab lennukompaniile keskmiselt 1700 krooni, mis on üks maailma madalamaid ülelennutasusid.
Eesti lennuameti peadirektor Toomas Peterson peab toimunut ka lennunduspoliitiliselt tähtsaks. «Nüüd on meil naaberriigiga piir täpsustatud ja kuna saime õhuruumi juurde, peaks see ka raha juurde tooma,» lausus ta.
«Soome on mõistlikum riik, nendega on õhupiir üsna sirge,» märkis Eesti Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse esimees Jaan Tamm. Tema väitel oli lätlastele Eesti ja Rootsi vahel õhuruumi omamine kasulik, kuna ülelennutasud sõltuvad peale lennuki suuruse ka lennuteekonna pikkusest.
Seni kehtinud nõukogudeaegsed õhupiirid olid Tamme hinnangul ebaloogilised. Rootsi, Eesti ja Soome vahelise õhuruumi kuulumine ka osaliselt Lätile oli tingitud sõjaväeringkonna keskuse paiknemisest Riias. Õhuruumi kontrollimine Läänemere kohal võimaldas sooritada seal ka regulaarseid patrull-lende.
Lennuliiklusteeninduse juhi sõnul muutis õhupiiri nihutamine selgemaks Eesti vastutuse neutraalvete kohal. See võimaldab vajaduse korral paremini koordineerida ka päästetöid valvataval alal.
Tamme hinnangul polnud Riia lennujuhtimiskeskus tehniliselt võimeline koordineerima lende ja sooritama päästeoperatsioone oma riigipiirist kaugel asuval alal. Õhuruumi hakkimine piiras seni ka uute lennuliinide avamist, sest Rootsist Eesti poole lennates pidid lennukid korraks sisenema Läti õhuruumi.
Eesti on ühinenud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga, mille järgi peab õhuruumi kasutamisest saadav tulu minema sihtotstarbeliselt lennuliiklusteeninduse arendamiseks. «Eesti iseseisvumisel tehti õhuruumi väravad küll lahti, aga lendude teenindamiseks polnud praktiliselt tehnikat, sest siit ei läinud üle ühtegi rahvusvahelist lennuliini,» rääkis Tamm. «Siis lennati Tallinna ja Stockholmi vahet üle Helsingi, Sillamäe ja Võhma.»
Eesti Lennuliiklusteeninduse AS töötas eelmisel aastal 40% käiberentaablusega, suur osa teenitud 45 mln kroonisest kasumist läks investeeringute tegemiseks. Riik võib talle kuuluva firma kasumist 15% omanikutuluna välja võtta.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele