Tubakaaktsiisi on laekunud kavandatust vähem

Eelmisel aastal pidi riik eelarve järgi teenima tubakaaktsiisist 627,9 miljonit krooni, tegelikult laekus aktsiisimaksu vaid 537,4 miljonit krooni. Rahandusministeeriumi andmetel oli see esimene kord, kui tubakaaktsiisi laekus plaanitust vähem.

Tänavu on riik tõstnud tubakaaktsiisi poole krooni võrra 5 kroonini sigaretipaki kohta. Teisel poolaastal tõuseb aktsiisimäär veel 50 sendi võrra. Eelarvesse on planeeritud tubakaaktsiisi laekumist 780 miljoni krooni eest.

Swedish Match Eesti ASi nõukogu liige Sven Papp ütles, et aktsiisimäära tõus ja aktsiisitulude alalaekumine on omavahel otseselt seotud. «Aktsiisimäärade kergitamisega on ületatud piir, kust salatubakaga kauplemine on majanduslikult kasulik ning selle osakaal järsult suureneb,» rääkis Papp.

«Praegu võib öelda, et salakaubanduse arenguks on loodud soodsamad tingimused kui legaalsele majandustegevusele,» lausus Papp.

Papp leidis, et riik tõstab jätkuvalt aktsiisimäärasid pingelise riigieelarve tõttu. «Laekumisi eelarvesse tuleb suurendada ja kõige kergem on seda teha matemaatiliste tehete abil,« sõnas ta.

«Aktsiisimäära suurenedes kasvab paratamatult huvi salakaubaga tegelemise vastu,» tunnistas ka peaministri majandusnõunik Heido Vitsur.

Samas märkis Vitsur, et kui riik annab näiteks väljaspool Tallinna asuvatele ettevõtetele maksusoodustusi, tuleb sealt vähem laekuvaid summasid teiste maksutuludega kompenseerida. «Kahtlemata on tubaka- ja alkoholimaksud kõige paremini talutavad ja mõistetavad maksud, millega sotsiaalprogrammide kulusid kaetakse,» sõnas ta.

Sven Papi sõnul oli olukord normaalne sel ajal, kui aktsiisimäär ühe sigaretipaki kohta oli 3 krooni. Salakauba levik oli siis kontrolli all ning riik teenis plaanitust rohkem aktsiisitulu, põhjendas ta. «Kõik edasised aktsiisi tõstmised on meie arvates olnud liiast,» lausus Papp.

Praegu moodustab salatubaka osakaal Eesti sigaretiturust umbes viiendiku.

Autor: Raul Ranne