ESS Pääste ASi projektijuht Jaan Rüütmann kirjutab alanud nädalal Muuga sadama direktori Joel Tammekaga alla lepingu päästetegevuse korraldamiseks sadamas. Samuti saadab Rüütmann täna Tallinna linnavalitsusele kirja, milles avaldab soovi pealinna kiirabiteenistuse ülevõtmiseks.
Eesti esimene 17meheline kommertstuletõrjeüksus Muuga sadamas asub tööle järgmisel nädalal. Tänavu investeerib ESS sadama päästeüksusesse 7 mln krooni.
«Meeskonnale on erirõivastus juba tellitud ning tänapäevane päästeauto jõuab kohale paar kuud pärast lepingu allkirjastamist,» kinnitas Rüütmann. Ühe tuletõrjuja eririietuse komplekt maksab ligi 40 000 krooni, päästeauto aga kuni 9 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tammeka ütles, et ta sõlmib eraettevõttega päästelepingu, sest Harju päästeamet ei suuda sadama nõudmistele vastavat päästeteenust pakkuda. «Päästeamet lubas tuletõrjedepoo kaheks aastaks konserveerida, lootes seejärel investeerimiseks paremate aegade saabumist,» selgitas Tammeka.
Praegu teenindab sadama nelja Zil-autoga tuletõrjedepood viiemeheline komando, mis suudab õnnetuse korral väljast saabuvatele masinatele vaid kustutusvee kraanide asukohta näidata.
Viimsi vallavanem Kaidi Metsmaa ütles, et tal on ESSi ürituse pärast hea meel. «Viimsi kant on praegu tuletõrjekomandodega nõrgalt kaetud,» selgitas Metsmaa. »Assaku pritsimeestel kulub pool tundi, et õnnetuskohale jõuda.»
Tallinna päästeteenistusi koordineeriv aselinnapea Sergei Kulakov ütles, et ta suhtub ESSi kavasse tuletõrje erastamiseks positiivse ettevaatlikkusega. «Eraettevõtjal oleks tegutsemisruumi Tallinna piirkondades, mida päästeamet ei suuda katta, näiteks Kakumäel,» ütles Kulakov.
Tallinna linna teenindava kiirabi ülevõtmiseks maksab ESS ära 12 mln krooni munitsipaalettevõtte võlgasid ja investeerib kohe 8 mln krooni uute autode soetamiseks.
«Kavatseme kiirabibrigaadid hajutada üle linna, et abivajajani jõudmiseks kuluks alla 10 minuti,» ütles Rüütmann.
Kiirabi tegevust kureeriv Tallinna aselinnapea Peeter Kreitzberg ütles, et tema toetab kiirabiteenuse erakätesse andmist, sest näeb selles võimalust kiirabiteenistuse võlgadest vabanemiseks. Kiirabi erastamiseks võiks linn Kreitzbergi sõnul korraldada konkursi.
Linnavolikogu tervishoiukomisjoni esimees Margarita T?ernogorova lausus, et tema suhtub kogu Tallinna kiirabi erastamisesse suure ettevaatusega, sest kardab hindade üleskruvimist ESSi poolt. «Enamik kiirabiteenust vajavatest ei suudaks maksta omalt poolt täiendavalt näiteks 50 krooni,» põhjendas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
T?ernogorova sõnul tuleb munitsipaalne kiirabi säilitada, et tekiks konkurents.
Riigi päästeameti peadirektori asetäitja Mati Raidma ütles, et tema on kommertstuletõrje vastu, sest ta ei usalda eraettevõtjaid. «Kes päästab inimesi siis, kui eraettevõte otsustab vähetulusast tuletõrjumisest loobuda,» lisas ta.
Samuti kardab riigituletõrje juhtkond, et nende inimesed lahkuvad eraettevõttesse, et teenida suuremat palka. «Olen valmis alla neelama, kui lahkuvad oskustöölised, kuid juhtivkoosseisu lahkumine mõjuks tuletõrjele laastavalt,» ütles Raidma. «Päästedepoo Muugal peab alluma Harju päästeteenistuse komandole.»
Reatuletõrjuja teenib praegu päästeametis 2500--3500 krooni kuus. ESS lubab päästetöötajatele maksta 1000--1200 krooni rohkem.
Tallinna kiirabi peaarst Aleksander Moistus ütles, et ESSi plaan teeb Tallinna elanikele kahju, sest ESSil pole võtta erakiirabisse kvalifitseeritud töötajaid. «Minu töötajad ei lähe kunagi eraettevõttesse suurema palga pärast üle,» kinnitas Moistus.
Moistus tunnistas, et tema ettevõttel on 12 miljoni krooni eest võlgasid ja varasid kõigest 4,5 mln krooni eest, kuid süüdistas võlgade tekkimises linnavalitsust ja riiki. «Tundub, et need võlad on meile meelega tehtud, et oleks lihtsam erastada,» märkis Moistus.
ESSi omanikfirma Falck osutab Taanis kommertstuletõrje- ja kiirabiteenust juba 1920. aastatest, kattes oma teenusega 85% Taani elanikkonnast. Taani on ainuke riik Euroopas, kus pääste- ja kiirabiteenust osutab munitsipaal- ja riigiasutuste kõrval ka eraettevõte.
*valdavalt erakätes
**mitteametlik
Allikas: maailma tuletõrjestatistika keskus, Äripäev