Ametiauto kurvasilmse Mercedesega on Vare kahe aastaga sõitnud läbi 80 000 kilomeetrit. See teeb iga päev vähemalt sada kilomeetrit.
Lähtuvalt alast -- transport ja side -- on Vare suhtlemises suur osa eesti keele kõrval inglise ja vene keelel. «Kui palju välismaal viibin, ei ole lugenud, aga teretamisest on käsi piisavalt tugev,» märgib Vare.
Sõite Eestis on Vare püüdnud planeerida ajale, mil on vähem rahvusvahelist suhtlemist ja rahulikum Eesti sisepoliitikas. «Mul ei ole vaja end näidata, vaid probleeme lahendada,» sõnastab Vare oma sõidud.
«Oi jumal, see arv on aukartustäratav,» läheb Vare hoogu, vastates küsimusele, mitu allkirja ta päevas annab. Ta ütleb, et koondab kõik paberid päeva algusele või lõpule ja vehib siis pookstave ühe hingetõmbega. «Ega ma ausalt, käsi südamele pannes, kõiki neid läbi lugeda ei jõua,» selgitab Vare paberite jagamist olulisuse järgi.
Vare tööpäeva pikkus on tavaliselt vähemalt pool ööpäevast ehk kaksteist tundi, mistõttu tagasi koju naaseb ta enamasti kella üheksa paiku. Kord varem, kella kuue ajal koju jõudnuna üllatas tema peret ja pere teda. «Poeg esitas jõhkravõitu küsimuse, kas olen lahti lastud,» meenutab Vare.
Päev möödub Vare sõnul lennates ja kõik olulised keskendumist nõudvad asjad jäävad lahendada koju pärast tööaega.
«Mis teha, kui olen nii saamatu, et ei saa kaheksa tunniga hakkama, kohe kuidagi ei suuda,» naerab Vare vestlust lõpetades. Alul kümneminutilisena plaanitud vestlus on veninud pea poole pikemaks, riigikogus ootab majanduskomisjon raudteeseaduse aruteluga.
Autor: Koit Luus