- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtte majandustarkvara valikul tuleb jälgida ka uusi nõudeid
Vajadus järjest kiirema ja täpsema infot järele on ajendiks, miks paljud ettevõtted on otsustanud soetada uue majandustarkvara või vahetada vana sobilikuma vastu. Kuid küllaltki sageli soetatakse praegusi ja tulevasi vajadusi arvestamata tarkvara, mis ei rahulda.
Investeeringuid, sealhulgas ka tarkvara ostu, tuleks hinnata, lähtudes firma strateegiast. Kui ettevõtte tegevuses on ette näha muutusi, siis peaks nendega investeerimisotsuste tegemisel arvestama.
Tarkvara ostmisel tuleks arvestada näiteks järgmiste asjaoludega:
- tehingute maht;
- sisend- ja väljunddokumentide hulk;
- kasutajate arv;
- millist infot ja kui kiiresti vajatakse;
- riistvara võimalused;
- võrguühendused jne.
Hetkel kuum
Tuleks arvestada ka keele valiku ja ergonoomikaküsimustega.
Ebaselgest infosüsteemi kujundusest võib tekkida vigu andmete sisestamisel või väljundinfo kasutamisel.
Tarkvara vahetades on kasulik analüüsida olemasoleva programmi puuduseid, mille kõrvaldamine muudaks programmi kasutamise oluliselt efektiivsemaks. Ostes tarkvara veel käesoleval aastal, tuleb veenduda, et see vastab 2000. aasta nõuetele. Eestis võetakse ilmselt mõne aasta pärast kasutusele euro, mis seab samuti tarkvarale mingid nõuded. Määrata tuleb, millised on äritegevuse seisukohalt tingimata vajalikud nõudmised ning millised annavad lisaväärtust, kuid pole elutähtsad. Esitatavate nõudmiste kohta tuleb koostada spetsifikatsioon. Valikut lihtsustab nõudmiste järjekorda panemine, kus olulisemaid nõudeid rahuldav tarkvara on eelistatud.
Esmalt peab olema ülevaade sellest, mida vajatakse. Alles seejärel tasub uurida, mida tarkvaramüüjad pakuvad.
Tarkvarafirma puhul on oluline stabiilsus ja usaldusväärsus. Kui kasutajatele pakutav abi pole piisav või puudub, siis võib ka hea tarkvara osutuda kasutuskõlbmatuks. Pakkuja kohta annab informatsiooni näiteks toote tutvustuse või dokumentatsiooni kvaliteet.
Eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda vähetuntud või uutesse pakkujatesse. Isegi kui tarkvara tarnija toetus on kvaliteetne, sisaldub uues tarkvaras vigu, mis pikemaajalise kasutamise puhul on kõrvaldatud. Võimaluse korral tuleks hankida infot ka pakutava tarkvara senistelt, sarnase äritegevusega kasutajatelt.
Olenevalt info operatiivsusest seatakse kasutajatoele erinevad nõuded, millest sõltub hoolduslepingu maksumus. Oluline on, kas probleemide korral peab abi olema kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas või piisab tööajast, kas ostuhind sisaldab koolitust ja kas uued versioonid saadakse automaatselt või tuleb need eraldi tellida. Samuti tuleb uurida, milliseid muudatusi kavatsetakse programmi teha, ning hinnata tootja võimet programmi edasi arendada. Näiteks 1999. aasta alguses kehtima hakanud sotsiaalmaksuseadus muutis sotsiaalmaksu arvestusele esitatavaid nõudeid, mille tõttu pole endised palgaarvestusprogrammid suures osas kõlblikud.
Enne lõpliku ostuse langetamist tuleks tarkvara testida igapäevases tegevuses kasutatavate andmetega. Ettevaatlikult tuleb suhtuda ka konsultantidesse, kes ise mõnda tarkvarapaketti müüvad.
Autor: Andres Treier
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele