Autoritasu teleklipilt või ajalehe fotolt

Eesti autorite ühing soovib Äripäevalt 300 krooni nädalalõpulehes ilmunud foto eest kunstnik Joan Miró teosest «Homenatage a Joan Prats», kuna ühingu arvates on tegemist autoritasu alla kuuluva reproga.

Galeriis Vaal, kus Miró pilt üles võeti, pole säärast probleemi varem tekkinud. «Me maksame nagunii autoriõiguse tasu teoste edasimüügilt 5% igalt müügilt,» selgitab direktriss Silja Kala.

Alates 15. veebruarist tuleb seaduse järgi autoritasu maksta ka siis, kui foto ilmub meedias seoses päevasündmuste kajastamisega.

Eesti autorite ühingu projektijuht Sirja-Liisa Eelma sõnul ei nõuta autoritasu, kui artikkel näituse avamisest tehtud fotoga ilmub või uudisklippi näidatakse kohe näituse avamise päeval või kirjutatakse sellest järgmisel päeval.

Äripäev avaldas foto kolmandal päeval pärast näituse avamist.

Põhimõtteliselt peaks autoritasu maksma ka sel juhul, kui seltskonnaajakirjas on avaldatud foto seltskonnategelasest, kes istub oma kodus, taustaks mõne tuntud kunstniku teos. «Oleneb, kuidas pilt välja paistab -- kas suurelt inimese taga või varjab inimene selle ära,» selgitab Eelma.

Kokku esitati eelmisel aastal 30--40 maksimaalselt paari tuhande kroonist autoritasu maksmise arvet.

Eelma sõnab, et korrektselt on autoritasud maksnud Postimehe grupi väljaandjad, kehvasti Eesti Ekspressi kirjastuse väljaanded. «Eelmisel aastal loobusime neile arvete saatmisest, nad nagunii ei vastanud,» tunnistab Eelma. «Ei tasunud paberit raisata.»

«Kaua pole tõesti selle ühinguga tegemist olnud,» tunnistab Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Kokk. Tema sõnul on Ekspressi positsiooniks, et kui kirjutatakse üritusest või isikust, siis sellel näitusel olevad pildid ja selle isiku maalid eksponeeritakse tasuta. Teine asi on, kui kasutatakse teost eraldi väärtusena, näiteks illustreerimisel. Siis maksab Ekspress honorari, lubab Kokk.

«Autorikaitse asjad ongi tihti tundunud absurdina,» nendib kultuuriministeeriumi autoriõiguse spetsialist Kärt Hinnok.